Alkoholi tõttu sureb Eestis kaks inimest päevas

Foto: SCANPIX

Eelmisel aastal suri Eestis otseselt alkoholi süül 675 inimest. «See on päris suur laipade rida. See on kaks laipa päevas ning need kippusid olema mehed, kes hukkusid,» märkis konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing  tänasel Tervise Arengu Instituudi (TAI) konverentsil.

Nende surmade alla kuuluvad peamiselt enesetapud, aga ka liiklus- ja tuleõnnetused, uppumised, kukkumised, alajahtumised ja joobes tapetud.

Ent neile lisandub veel  443 surma läbi otseselt alkoholiga seotud haiguste.

TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütiku Kati Karelsoni kaotame me alkoholi tõttu enamasti aktiivses tööeas inimesi: suurem osa otseselt alkoholist põhjustatud surmajuhtumeid jääb vanusevahemikku 44-64, kuid järgneb vanusevahemik 45-54. 

Meeste puhul on 45-54-aastaselt alkoholi tõttu surnute osakaal seejuures suurem kui naiste puhul. 

Kokku moodustavad otseselt alkoholist põhjustatud surmad Eestis umbes kolm protsenti kõigist surmadest, kõige rohkem tapab seejuures maksahaigus. Samas märkis Karelson, et suremus südame-veresoonkonna haigustesse on tihti kaudselt ka väga palju alkoholiga seotud.

Naiste puhul oli otseselt alkoholist põhjustatud surmade osatähtsus kõigist surmadest 2013. aastal umbes 1,2, meeste puhul umbes 4,6 protsenti. 

Maksa alkoholtõbi moodustas suurima osa alkoholist põhjustatud surmade põhjustest nii meeste (45 protsenti) kui naiste puhul (40 protsenti). Järgnesid juhuslik mürgistus alkoholiga ja selle toime, alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, alkohoolne kardiomüopaatia.