Briti kunstnik muutis oma kiilaspäisuse kunstiks

Philip Levine. Foto: Daniel Regan

20ndate alguses kiilanema hakanud Briti kunstnik Philip Levine on loonud oma peast lõuendi, millel sünnivad tähelepanu köitvad kunstiteosed.

Öeldakse, et kui elu annab sidruneid, tuleb limonaadi teha. Just seda Levine tegigi, olles juba pikemat aega inspiratsiooniks paljudele inimestele, kes seisavad oma elus silmitsi millegi negatiivsega.

Praeguseks rahvusvahelise tuntuse saavutanud 33-aastasel kunstnikul on koldeline alopeetsia ehk alopecia areata. Kui ta oma peast järjest rohkem juusteta laike avastas, otsustas ta juuksed masinaga nulli ajada.

Mehed tunnevad tihti noores eas algava kiilanemise pärast piinlikkust, kuid Levine ei lasknud end sellest heidutada. Vastupidi, ta pööras kiilanemise enda kasuks ning muutis 2006. aastal oma pea lõuendiks, millele ta on lasknud palju põnevaid kunstiteoseid luua. Levine genereerib ise disainiideid, mida tema abilised siis teostavad. Samuti kujundab kunstnik teiste kiilaid päid, väites, et see aitab inimestel end paremini tunda.

Levine tegutseb peamiselt Suurbritannias, kuid on üles astunud ka USAs, Soomes ja Eestis. Mullu Kumu muuseumis eksponeeris ta end elava kunstiteosena «Crystallized», kandes umbes tuhande Swarowski kristalliga peaehet.

Levine teeb live performance’eid ja korraldab workshop’e, et julgustada inimesi läbi loovuse ja eneseväljenduse muutma oma negatiivsed kogemused positiivseteks. Gillette’i sponsoreeritud Levine’i esimene debüütnäitus «Headism» on saanud tuntuks üle kogu maailma.

Te olite väga noor, kui kiilanema hakkasite. Kuidas te alguses seda võtsite?

Ma olin piisavalt enesekindel ja leppisin sellega.

Mida ütleksite inimestele, kes põevad alopeetsiat või on muul põhjusel kiilad?

Leppige ja püüdke selles, mida on harjutud nägema negatiivsena, leida midagi positiivset. Minu puhul oli selleks negatiivseks nooreas eas kiilanemine. Minu eesmärk ongi inspireerida ja julgustada inimesi läbi loovuse ja eneseväljenduse negatiivset positiivseks muutma. Läbi kunsti saab ka kiilanemist teistmoodi kogeda ja mõista.

Kiilaspäised mehed üldiselt küsimusi ei tekita, võib-olla peetakse neid isegi seksikateks. Naised püüava aga pilke, neisse suhtutakse teisiti.

Mõned peavad tõesti kiilaspäiseid mehi seksikateks. Ent ka enesekindel naine võib kiilaspäisena väga ilus olla. Naisedki võivad oma paljast pead kaunistada, nagu teen seda mina. See aitab end hästi tunda.

Te olete praeguseks saavutanud rahvusvahelise tuntuse ja teil on nii suuri kui ka väikeseid fänne üle kogu maailma. Kui keeruline oli alguses sponsoreid leida ja edu saavutada?

Läks kolm aastat, kuni ma suurema tähelepanu keskmesse tõusin ja ka meedia huvi tundma hakkas. Alles siis sain endale sponsorid taha.

Teie üks suuremaid fänne on San Franciscos elav poiss, kellel on samuti alopeetsia. Kuidas ta teid üles leidis?

Mõned aastad tagasi kirjutas mulle üks tore naine Lani oma 11-aastasest pojast Michaelist, kes pidavat mu töid armastama. Kui ma San Franciscosse sattusin, pakkusin välja, et võin poisi pähe teha mida iganes ta soovib. See oli väga lõbus ja me suhtleme siiani.

Kas igaüks võib teie juurde tulla sooviga oma pead kujundada? Palju see maksab?

Üldiselt küll. Oleneb olukorrast, vahel teen tasuta, vahel on see äri, kuid summat ma ei täpsustaks.

Milliseid vahendeid te oma töös kasutate ja kui kaua ühe pea kujundamiseks aega kulub?

Kasutan kohviube, Swarovski kristalle, rõhknaelu, litreid, värve ja palju teisi materjale. Keskmiselt kulub umbes kaks tundi.

Kas te käite iga päev kaunistatud peaga ringi või astute sellisena üles ainult näitustel?

Ei käi, kuigi tahaksin. See on raske juba logilistel põhjustel, sest tavaliselt vajan ma selleks abilisi, peamiselt Kat Sinclair’i, kes on mu hea sõber ja koostööpartner.

Teil on hästi palju avalikke esinemisi, seisate postamendil muuseumides ja tänavatel ning suhtlete inimestega. Külastasite möödunud aastal ka Eestit, eksponeerides end Kumu muuseumis. Kuidas teid siin vastu võeti ja mida peamiselt küsiti?

See oli hästi positiivne kogemus. Paljud tulid mu juurde rääkima ja vestlused olid huvitavad. Küsiti selliseid küsimusi, mida tavaliselt ikka küsitakse: kui kaua pea kaunistamine aega võtab, kuidas ma kristalle pähe kinnitan, kas ma teen seda tihti, kas mu pead võib katsuda.

Kumus oli ka üks noormees, kes ei saanud aru, miks ma seda teen ning me vestlesime sel teemal üsna pikalt.

Kuidas inimesed teid nähes üldiselt reageerivad? Kas nad mõistavad teid?

Minu peadisainid on osake minust ja ma naudin kõik selle juures. Tavaliselt on reaktsioonid positiivsed, eriti kui inimesed mõistavad, miks ma seda teen ja saavad aru sõnumist, mida ma püüan läbi suruda.