Seitse ebatavalist toitu, mida peaksime sööma

Lõvikala ehk tiibkala. Foto: SCANPIX

Enamasti räägitakse tervislikest toitudest, mis pole meile sugugi võõrad, kuid mille kasulikud omadused võivad jääda kahe silma vahele. Kuid on ka vähem levinud toite, mida võiks kas tervislikel, keskkonna- või majanduslikel põhjustel süüa, kuid mis jäävad sageli meie toidusedelist välja. 

Business Insider toob välja nimekirja seitsmest sellisest toiduainest. 

1. Lõvikala ehk tiibkala

Lõvikala on pärit Vaiksest ookeanist, kuid on leidnud oma tee ka Kariibi merre, Atlandi ooekani ja Mehhiko lahte, pistes nahka kõike, mis ta teele ette jääb.

Parim viis lõvikalade populatsiooni kontrolli allhoida – ja teadlaste sõnul kasvab see üsna kontrollimatult – on neid süüa. Kuigi lõvikalal on mürgised ogad, on nende liha täiesti söödav. Ja pealegi maitsev!

National Geographic kirjeldab lõvikala liha kui mahlast ja võist liha, mis sarnaneb merekiisa lihaga.

2. Kitseliha

Kitseliha on maailmas enim tarvitatav punane liha, mis on eriti levinud Lähis-Idas ja Aasias, kuid mitte nii levinud USAs ja Euroopas. Maitselt on kitseliha sarnane põdralihaga. Washington Posti ajakirjanike Mark Scarbrough ja Bruce Weinsteini sõnul ei ole kitseliha nii õrn nagu veise puusatükk, kuid pakub samas laiemat maitsepaletti «kulinaarseks eelmänguks köögis».

3. Putukad

Umbes kaks miljardit inimest üle maailma – peamiselt küll troopilistes piirkondades – tarvitatavad putukaid toiduks olulise valguallikana.

Putukaid on lihtne kasvatada ning see nõuab oluliselt vähem vett kui sigade või lehmade kasvatamine. Ning nende valgusisaldus on tõepoolest tähelepanuväärne.

Kilkidest tehtud jahust valmistatakse juba näiteks müslibatoone ja teadlased töötavad uute retseptide kallal, mis teeks putukad isuäratavamaks toiduks.

4. Oad

Oad on odavad, neid on kerge valmistada ja nad säilivad kaua. Ent näiteks enamik ameeriklasi ei söö ube kuigi palju. Ubadest saab ohtralt B-grupi vitamiine, rauda, kaltsiumit, kiudaineid, valku. Samal ajal sisaldavad nad vähe soola ja kaloreid.  

Oad on kahtlemata suurepäraseks taimse valgu allikaks.

5. Piisonimari

See kergelt hapukas punast värvi mari, mis on astelapaju sugulane, võib ajakirjas Journal of Food Science avaldatud uuringu järgi olla järgmiseks superpuuviljaks.

Nimelt sisaldab ta suures koguses antioksüdanti lükopeeni, mis aitab alandada mitme vähkkasvaja riski. Lükopeen on üks pigmentidest, mis annab ka tomatile ja punasele paprikale nende sügava punase värvuse. Uuringu järgi on aga pühlvimarja lükopeenisisaldus tomati ja teiste puuviljadega võrreldes väga kõrge.

Lisaks on neid marju üsna kerge kasvatada, kuna piisonipõõsas (Shepherdia) peab vastu ka väga kuivades ja kehva pinnasega tingimustes.

6. Merevetikad 

Sushi on küll ammu ülipopulaarne, kuid merevetikaid tarbitakse väljaspool Aasiat endiselt väga vähe, näitas ajakirjas Trends in Food Science & Technology avaldatud uuring. 

Samas on ookeanid merevetikaid täis ning nad on suurepärane vitamiinide, mineraalide, kiudainete, kaltsiumi ja valgu allikas. 

Populaarne punane merevetikas, mida tunneme nori nime all, võib sisaldada kuni 47 protsenti valku. Vaid vähese oliiviõliga valmistatuna on merevetikas samuti kalori- ja rasvavaene.

7. Puu- ja köögiviljade koored

Puu- ja köögiviljade nahad, südamikud ja varred – need osad, mida me oleme harjunud tavaliselt ära viskama – võivad tegelikult olla toitainetest tulvil. 

Näiteks kiivi karvane koor on tegelikult täiesti söödav ja sisaldab kolm korda rohkem antioksüdante kui viljaliha. Et kiivikoort oleks lihtsam süüa, võib terve kiivi viilutada – nii saab iga ampsuga vaid natuke koort.

Kartulikoored, apelsinikoored ja brokolivarred on samuti väga toitainerikkad.