/nginx/o/2014/11/20/3538691t1h3f1a.jpg)
Müncheni ülikooli neuroloogid viisid läbi seni kõige pikaajalisema uuringu sageli sporditoidulisandina kasutatava kreatiini ohutuse kohta ning leidsid, et mõõdukates annustes tarvitatuna ei kahjusta see neere.
Kas kreatiini pikaajaline tarvitamine on ohutu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased andsid 60-aastastele Parkinsoni tõbe põdevatele katseluastele kahe aasta jooksul iga päev kreatiini monohüdraati, kirjutab ergo-log.com.
Nad alsustasid 20-grammise päevaannusega, nädala pärast vähendasid nad seda aga kuueks kuuks kahe grammini päevas. Ülejäänud 18 kuu jooksul said katsealused aga neli grammi kreatiini päevas. Sel moel taheti saavutada seda, et ajus tõuseks kreatiini tase kümne protsendi võrra.
Nimelt olid teadlased varem avastanud, et hiired elavad kauem, kui nende toidule lisatakse iga päev kreatiini. Kreatiin lükkab edasi vananemisprotsessi, mis kipub olema Parkinsoni tõbe põdevate inimeste puhul eriti kiirendatud. Nii tahtsid teadlased testida, kas kreatiini toidulisand võib aidata Parkinsoni tõve vastu.
Ent peamiseks kreatiiniga seotud hirmuks on sellega kaasneda võiv neerukahjustus. Kreatiin muundatakse organismis kreatiniiniks, kõrge kreatiniini tase on aga neerukahjustuse markeriks. Samas ei ole keegi tõestanud, et kõrge kreatiniini tase võib viidata neerukahjustusele ka siis, kui see tuleneb kreatiini toidulisandina tarvitamisest (mida teevad sageli sportlased ja jõutreeningu harrastajad). Küll on aga kreatiniini asemel hoopis tsüstatiin C-d markerina kasutanud Brasiilia teadlased leidnud, et kreatiini tarbimine koguni parandab neerutalitlust.
Ka arstid pole kreatiini tarvitajate hulgas kuigi sageli neerukahjustust märganud. Saksa teadlased leidsid teaduskirjandusest vaid kaks kirjeldatud juhtumit, millest üks oli pealegi küsitav. Pigem järeldasid nad, et kui kreatiini tarvitajatel esineb terviseprobleeme, on selle taga tavaliselt ka teiste ainete tarvitamine.
Mis juhtus siis Müncheni teadlaste uues uuringus? Kontrollgrupil, kellele kreatiini ei antud, oli kreatiini sisaldus veres madalam kui kreatiini tarvitanutel. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem kippus kreatiini tarvitajate keha ainega kohanema ja seda verest efektiivsemalt eemaldama.
Teise neerukahjustuse markeri tsüstatiin C puhul oli pilt teine. Uuringuperioodi algusest peale oli kreatiini tarvitajate veres vähem tsüstatiin C-d kui kontrollgrupil.
Teadlased tegid rohkem vereanalüüse, et kontrollida ka teisi neerukahjustuse markereid, kuid ei leidnud kreatiini-grupi ja kontrollgrupi vahel märkimisväärseid erinevusi.
Mida siis sellest järeldada? Kui 60-aastased Parkinsoni haiged võivad võtta kreatiini kahe aasta jooksul täiesti ohutult, siis ei peaks superterved sportlased selle toidulisandi võtmise pärast ilmselt muretsema.
Samas on Hollandi toitumisteadlane Luc van Loon läbi viinud uuringu, mis näitas, et lihasrakud on võimelised talletama suurt hulka kreatiini vaid kahe kuu jooksul ja mitte kauem. Ning kui võtta toidulisandit pikemalt, hakkab kreatiini sisaldus kehas langema: tõenäoliselt lõpetavad rakud ise selle tootmise.