Vedelseebile lisatav aine võib põhjustada maksavähki

Foto: SCANPIX

Käte või pea pesemine ei tundu olevat just eriti tervistkahjustavad tegevused, kuid uus hiirtel läbi viidud uuring näitab, et vedelseepides, šampoonides ja teistes pesemisvahendites sageli kasutatav mikroobidevastane aine triklosaan võib põhjustada maksafibroosi ja -vähki. 

Triklosaani lisatakse suurele hulgale toodele, et ennetada bakterite, seente või hallituse kasvu. Lisaks vedelseebile ja šampoonile võib seda leida ka hambapastast, deodorandist ja paljudest kosmeetikatoodetest. Samuti kasutatakse seda jalatsiste ja riiete ning paljude majapidamistarvete tootmisel, kirjutab Medical News Today. 

Varasemad uuringud on näidanud, et triklosaan võib olla tervisele kahjulik. Mõned uuringud on viitanud, et aine soodustab bakteriresistentsust, teised aga, et see mõjutab hormonaalset tasakaalu hiirtel. 

USA toidu- ja ravimiameti (FDA) hinnangul ei ole aga piisavalt tõendeid, et kuulutada triklosaan inimestele ohtlikuks, kuid võimalikele terviseriskidele viitavad uuringud väärivat siiski põhjalikumat analüüsi. 

Nüüd on siis FDAl veel üks uuring, millele tähelepanu pöörata. Professorid Tukey, Hammock ja nende kolleegid leidsid hiirtega läbi viidud katsete käigus, et triklosaan on mürgine sellisel moel, mis võib kehtida ka inimeste kohta. 

Teadlased lasid hiirtel triklosaaniga kokku puutuda kuue kuu jooksul, mis on võrdväärne 18 aastaga inimeste puhul. Siis võrdlesid nad nende hiirte tervist kontrollgrupi hiirtega, kes polnud triklosaaniga kunagi kokku puutunud. 

Tulemused näitasid, et triklosaaniga kokku puutunud hiirtel oli maksatalitlus oluliselt kehvem kui kontrollgrupil. Lisaks olid triklosaaniga kokku puutunud hiired vastuvõtlikumad maksakasvajate tekkele, neil esines neid kasvajaid sagedamini ja nad kippusid olema ka suuremad kui kontrollgrupi hiirtel. 

Teadlased usuvad, et triklosaan avaldas sellist mõju läbi võõraid kemikaale kehast eemaldava CAR-valgu talitluse tõkestamise. CARi tõkestamine viib omakorda maksarakkude vohamise ja liigse koe moodustumise - fibroosini. Pikaajalise kokkupuute korral triklosaaniga võib see protsess korduda ning viia kasvaja väljaarenemiseni. 

Teadlased märkisid, et kuigi loomkatsetes tuleb kasutada ainete kõrgemaid kontsentratsioone kui need, milelga inimesed reaalses elus kokku puutuvad, näitab uuring selgelt, et triklosaan soodustab maksavähi teket.

Samuti lisasid teadlased, et varasemad uuringud on näidanud, et triklosaani jääke leidub 97 protsendis imetavate naiste rinnapiima proovidest ja 75 protsendis uriiniproovidest. 

Professor Hammock märkis, et tõeliselt kahjustav mõju saab siiski avalduda vaid siis, kui triklosaaniga puututakse kokku väga suurtes kogustes ja pika aja jooksul. Seetõttu soovitab ta seda ainet vältida seal, kus seda tarbitakse suurtes kogustes, kuid kus sellest on seejuures vähe kasu. Näiteks vedelseebi puhul. Hambapasta puhul on aga uuringud näidanud, et vähene kogus triklosaani aitab ennetada igemepõletikku.