Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Miks vaevab reisijaid lennupuhitus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: PM Tervis
Copy
Foto: SCANPIX

Saksa Travelbook võtab kokku reisijate jaoks ebameeldiva teema – lennupuhituse – ning jagab soovitusi, kuidas sellise probleemiga toime tulla.

Lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel on kasutusel erinevad abinõud, et ebamugavat tunnet ja survet kõrvadele vähendada – selleks kasutatakse närimiskummi, haigutamist kui ka neelamist. Sealjuures kasutab igaüks ise endale meelepärast ja talle toimivat lahendust.

Kuid mõned reisijad ei tunne salongis muutunud rõhumuutust ainuüksi kõrvus, vaid koguni üle terve keha, kirjutab Saksa Travelbook.

Rõhumuutus võib mõnele reisijale tähendada pilvede kohale jõudes talumatut kõhupuhitust.

Õhkutõusust või maandumisest tingitud puhitus tundub olevat tabuteema. Sest kes küll tahaks väikesesse kokkupakitud ruumi puuksutada ja sellega kõigi lennureisijate ühisvara – sissehingatav õhk – paksuks muuta? Isegi kui sul õnnestub enesest kõhugaasi väljutamisel tekkiv hääl delikaatselt summutada, võib su õnne varjutada see, et õhku paiskub ebameeldivat lõhna. See sunnib piinlema ja lendu kannatama.

Kuid miks hoida end tagasi? Veel enam – häbeneda? Puhitus on kõige normaalsem protsess, mida elusorganism maamunal teha saab. Ühes päevas toodavad meie kehad 1,5 liitrit gaase, millest enamik on süsihappegaas.

Doktor Mathias Strowski ütleb, et kui seda kogust gaasi kuidagi illustreerida, siis enam-vähem on see visuaalselt tennisepallisuurune maht.

«Enamik gaase lähevad läbi meie seedeelundkonna seinte vereringesse ning hiljem metaboliseeruvad maksas ja me hingame need kopsude kaudu välja,» räägib gastroenteroloog.

Kuid siiski kõik gaasid ei välju meie kehast seda teed pidi. «Need, mis läbi soolestikuseinte vereringesse ei jõua, väljuvad soolestiku lõpus,» kõlab arsti selgitus.

Lennuki õhku tõustes langeb salongis õhurõhk ja soolestiku gaasid hakkavad paisuma. Ka istmesse surutud asend ja vähene liikumine soodustavad õhu kogunemist. Tekib nn täispumbatud õhupalli efekt.

Briti ja taani teadlased on ka selleteemalise uurimustöö Uus-Meremaa teadusajakirjas avaldanud. Test, mille teadlased korraldasid, näitas selget rõhuvahet maapinnal ja õhus. Eriti hästi näitlikustas olukordade vahet plastpudel maal – mis kägardati kokku ja sellesse pandi pisut gaasi ja keerati kork peale. Lennukis täitus sama pudel nii palju, et oleks võinud lõhkeda.

Teadlaste soovitus tehtud katse järel on kõigile, keda pardal ootamatu puhitus külastab: laske sel minna!

Kõhutuule kinnihoidmine või allasurumine on igal juhul rohkem tervist ohustav – alustades kõrvetistest, lõpetades puhitustega kopsudes, mis võivad viia omakorda veresoonkonna probleemideni. Allasurutud puhitus põhjustab muuseas ka stressi. Kõrge vererõhk ja südamepekslemine võib halvimal juhul lõppeda koguni infarkti või tugevate valudega rinnas.

Nii et laske aga loodusel oma rada käia. Kuid mis saab teistest reisijatest, küsite? Lihtsalt paluge vabandust, kuna kõik on selle probleemiga nagunii hästi kursis, soovitavad arstid. On ka üks kummaline soovitus, kuidas teisi reisijaid ebameeldivatest lõhnadest säästa – kandke nahkpükse. Nimelt on nahal omadus hoida lõhnu kinni. Need vabanevad alles siis, kui püksid jalast võtate, soovitatakse artiklis.

Lennupuhituste vastu võivad aidata ka mõningad ravimid, mida on võimalik küsida apteegi käsimüügist.

Ka enne lennule minekut saab üht-teist teha, et kõige hullemat vältida – näiteks tasuks mitte süüa puhitust põhjustavaid toite – sibulat, erinevaid kapsaid ja kaunvilju. Eriti ettevaatlikud peaksid olema need reisijad, kel esineb mingitki toidutalumatust. Viimaste puhul on eriti tõenäoline lennupuhituse teke.

Märksõnad

Tagasi üles