TLÜ Ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa seletab Haapsalus filmitud Ühe minuti loengus, kuidas erineb seal kasutatav ravimuda tavalisest mudast.
Kuidas erineb ravimuda tavalisest mudast?
24. november 2014, 07:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on tarbevaruna arvel üle nelja miljoni tonni ravimuda. Ravimuda puhul on Jaanus Terasmaa hinnangul tegu väga olulise ökosüsteemiteenusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes.
«Ravimudaga seotud uued teenused ja tervisetooted on äkki just see üks kauaotsitud asi, mida puhta loodusega Eesti riik saaks kogu maailmas propageerida,» arvas Terasmaa. «Kui me ainult suudame seninks enda keskkonna puhta ja tervise hea hoida.»
Jaanus Terasmaa peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud paleolimnoloogia ja sedimentoloogia, kuid viimasel ajal ühe rohkem ka Eesti ravimudadega seonduv ning tööstus- ja inimmõju Ida-Virumaa väikejärvede ökosüsteemidele läbi muutuste veebilansis ja hüdrokeemias.
Terasmaa sõnul on tema tegevus ajendatud soovist mõista ja mõtestada enda jaoks meie ümber toimuvaid protsesse ja põhjus-tagajärg seoseid, mis leiavad aset erinevates aja ja ruumi skaaldes.
«Seda kõike ajendatuna murest looduskeskkonna ja inimühiskonna vastandumise pärast,» seletas ta.
Paleolimnoloogia (palios -> vana, limni -> järv, logos -> õpetus) pühendub järvede endisaegse seisundi ning arenguloo ja keskkonnategurite (nii looduslikud kui inimtekkelised) muutuste rekonstrueerimisele. See on Terasmaa kinnitusel ideaalseks vahendiks mineviku paremaks mõistmiseks.
«Teades minevikusündmuste põhjuseid, muutuste tagajärgi ja arenguteid, saab teha palju laiaulatuslikumaid järeldusi ökosüsteemi, mille üheks osaks on ka inimene, hetkeseisundi põhjuste ja võimalik arengustsenaariumite osas,» seletas ta.