Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2333647t1h375d.jpg)
Elite erakliiniku juht Andrei Sõritsa ütles meditsiiniuudiste portaalile med24.ee antud intervjuus, et tema eesmärk ei ole konkureerida riigiga riikliku patsiendi eest, arvestades, et riiklikud haiglad on ehitatud maksumaksja rahaga ja saavad investeeringuid Euroopa Liidu fondidest.
«Meie eesmärk on konkureerida erasüsteemis patsientide eest, kes soovivad mugavust, privaatsust, arsti valikut ja muud, mida maksumaksja rahaga ei pea riik pakkuma,» märkis ta.
«Ravistandard on Eestis hea, aga mugavust, tähelepanu ja aega ei jätku ning sellest tekivad probleemid. Isegi, kui kõik on hästi tehtud, on patsiendil näiteks hirm, sest ta ei saanud aru, mis temaga tehti ja arstil pole olnud aega temaga tegeleda. Riiklikus süsteemis ravib süsteem: konveierisse sisenedes satutakse kuskile, keegi ravib, aga ta võib olla nii kõrgema kategooria arst, kes on väga kogenud, kui ka resident, kes võib-olla ravib seda haigust esimest korda.»
Erakliinikus töötavad aga Sõritsa sõnul Eesti standardi järgi tipparstid. Küsimusele, kas kliinikute lisandumine (Sõritsal on kokku neli kliinikut) näitab trendi, et patsiendid tulevad rohkem erakliinikusse, vastas ta, et sugugi mitte. «Võimalused kasvavad vastavalt majanduslikule olukorrale. Kui majanduses on tõus, siis kasutatakse rohkem teenuseid, mis pole obligatoorsed, ja erameditsiini.»
Siiski sõltub kliinik ka haigekassast, sest osa meditsiiniga seotud kuludest on haigekassa teenused.
«Kui haigekassa rahastus väheneb, siis patsientide arv langeb. Nii on ka tänavu juhtunud: mõned erialad on täielikult ära lõigatud, mõnel vähendatud mahtu kuni 40 protsenti. On olnud aastaid, kus meie juurde tehti 25 000 visiiti, nüüd on neid umbes 12 000 – 15 000. Operatsioonide hulk (üldnarkooside arvu järgi) oli aastas umbes 800, nüüd on see number kindlasti väiksem. Sel aastal tekkis aga revolutsiooniline olukord uute reeglite ja tegijatega, kus otsustati kõike järsult muuta.
Haigekassa saatis Tartumaa eraasutuste ravijuhtude tänavuse üheksa kuu statistika, millest selgus, et uus tulija sai ambulatoorse ja ka päevastatsionaari lepingu günekoloogias, mis meilt ära võeti, kuna nad pakkusid 15 protsenti odavamat hinda. Kuid patsiendid ei lähe ju operatsioonile kliinikusse, kus pole ette näidata kogemust ja kompetentsi. Igaüks ei lase endale juuksurikoolis soengut teha, vaatamata sellele, et see on tasuta.
Riik sekkub raha jagamisse ja patsientide suunamisse, mis on printsipiaalselt vale. Nüüd opereerime eestlasi sama raha eest kui välismaalasi ja seetõttu on meie lõikuste arv loomulikult vähenenud. Uustulnuk ei täida lepingut, sest laparotoomilisteks, laparoskoopilisteks või vaginaalseteks operatsioonideks puudub patsientuur.
Meie kliinikus on võib-olla neli arsti, kes on 1000 laparoskoopiat teinud, uuel lepingupakkujal sellist kogemust ette näidata ei ole. Leping jääb täitmata, haigekassa võtab raha tagasi ning erameditsiini jääb raha veel vähem. Nii moonutatakse konkurentsi. Õige lahendus oleks inimestele valiku andmine, kus nad tahavad lasta ennast uurida või opereerida lasta. Haigekassa jaoks on teenuse hind ju sama, see peaks patsiendiga kaasas käima. Kui haigekassa deklareerib, et Eestis toimub patsientide vaba liikumine riiklikute haiglate vahel, siis sama printsiip peaks olema ka eraasutuste vahel.
Kui riik otsustabki, kui suur protsent haigekassa eelarvest läheb erasüsteemile, peaks sellele olema vaba konkurents, mitte haigekassa konkurss. Seal on peamine kriteerium odavam hind, mitte patsiendi vaba valik.
Meil on sünnitatud 13 aastat ja selle aja jooksul pole meil ühtegi last surnud, meil töötavad tippspetsialistid. Öeldakse, et sünnitusi peab olema aastas 400. Jah, aga see on standard riiklikule süsteemile. Suurde haiglasse tulevad noored arstid õppima, aga me ei võta arste oma patsientide peal õppima. 15-20-aastase staažiga on arst kõiki situatsioone näinud ja tal on kogemused ka keeruliste ja haruldaste juhtumitega tegelemiseks.
Riiklik süsteem on ehitatud maksumaksjate raha eest - minu vanemate, minu, minu laste maksude eest. Elite kliiniku jaoks ei ole teised kopikatki panustatud, see on erainvesteering. 17 aastat tagasi oli riik vaene ning muud võimalust polnud. Oleme kliinikut arendanud, siia investeerinud, riskid võtnud. Nüüd on kahju, kui öeldakse, et tahame patsiente sinna, kuhu on Euroopa Liidu raha investeeritud.»