«Meie eesmärk on konkureerida erasüsteemis patsientide eest, kes soovivad mugavust, privaatsust, arsti valikut ja muud, mida maksumaksja rahaga ei pea riik pakkuma,» märkis ta.
«Ravistandard on Eestis hea, aga mugavust, tähelepanu ja aega ei jätku ning sellest tekivad probleemid. Isegi, kui kõik on hästi tehtud, on patsiendil näiteks hirm, sest ta ei saanud aru, mis temaga tehti ja arstil pole olnud aega temaga tegeleda. Riiklikus süsteemis ravib süsteem: konveierisse sisenedes satutakse kuskile, keegi ravib, aga ta võib olla nii kõrgema kategooria arst, kes on väga kogenud, kui ka resident, kes võib-olla ravib seda haigust esimest korda.»
Erakliinikus töötavad aga Sõritsa sõnul Eesti standardi järgi tipparstid. Küsimusele, kas kliinikute lisandumine (Sõritsal on kokku neli kliinikut) näitab trendi, et patsiendid tulevad rohkem erakliinikusse, vastas ta, et sugugi mitte. «Võimalused kasvavad vastavalt majanduslikule olukorrale. Kui majanduses on tõus, siis kasutatakse rohkem teenuseid, mis pole obligatoorsed, ja erameditsiini.»
Siiski sõltub kliinik ka haigekassast, sest osa meditsiiniga seotud kuludest on haigekassa teenused.
«Kui haigekassa rahastus väheneb, siis patsientide arv langeb. Nii on ka tänavu juhtunud: mõned erialad on täielikult ära lõigatud, mõnel vähendatud mahtu kuni 40 protsenti. On olnud aastaid, kus meie juurde tehti 25 000 visiiti, nüüd on neid umbes 12 000 – 15 000. Operatsioonide hulk (üldnarkooside arvu järgi) oli aastas umbes 800, nüüd on see number kindlasti väiksem. Sel aastal tekkis aga revolutsiooniline olukord uute reeglite ja tegijatega, kus otsustati kõike järsult muuta.