/nginx/o/2012/03/14/1012000t1h3d49.jpg)
Värske USAs läbi viidud uuringu järgi langevad kõrgel positsioonil töötavad naised meestest sagedamini depressiooni.
Naisjuhid kannatavad sagedamini depressiooni käes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeste puhul mõjub aga autoriteet ning võimalus inimesi tööle värvata ning vallandada depressioonisümptomeid vähendavalt, näitas uuring. Ajakirjas Journal of Health and Social Behaviour avaldatud uuring hõlmas 2800 keskealist meest ja naist, kirjutab BBC.
Austinis asuva Texase ülikooli teadlased intervjueerisid 1993. ja 2004. aastal 1300 meest ja 1500 naist, kui nad olid umbes vanuses 54 ja 64.
Teadlased küsisid osalejate käest nende tööalase autoriteedi kohta ning selle kohta, kui mitmel päeval viimase nädala jooksul nad olid kogenud depressioonisümptomeid, nagu kurvameelsus ja mõtted sellest, et nende elu on olnud läbikukkumine.
Nende naiste hulgas, kelle ametipositsioon hõlmas inimeste töölevärbamist, vallandamist ja nende palkade mõjutamist, esines depressioonisümptomeid 9 protsenti sagedamini kui nendel naistel, kelle ametipositsioon võimu ei hõlma. Meeste puhul oli aga kõik vastupidi – võimu omamine vähendas nende depressioonisümptomeid kümnendiku võrra.
Teadlased võtsid arvesse ka teisi faktoreid, mis võivad depressiivsust mõjutada, nagu töötundide arv ja paindlikkus ning kui sageli inimesi kontrollis nende ülemus.
Uuringu juhtivautor Tetyana Pudrovska märkis, et neil naistel on kõrgem haridus, suurem sissetulek, prestiižsemad ametikohad, suurem rahulolu oma tööga ja suurem ametialane iseseisvus kui neil naistel, kel pole tööl võimu, ent ometi on neil madalama staatusega naistega võrreldes kehvem vaimne tervis.
Pudrovska sõnul puutuvad naisjuhid kokku sisemiste pingete, negatiivse sotsiaalse suhtluse ning stereotüüpide, eelarvamuste ja sageli ka sotsiaalse isolatsiooniga. Samuti ka alluvate, kolleegide ja ülemuste vastupanuga.
Dr Ruth Sealy Londoni City ülikoolist ütles, et sageli on naised hea juhi stereotüüpide «lõksus». Ta selgitas, et kui naised võtavad juhina omaks traditsiooniliselt meheliku käitumise, siis saavad nad kriitika osaliseks seetõttu, et ei ole naiselikud, samas ei peaks keegi neid heaks juhiks, kui nad näitaks välja vaid naiselikke omadusi.
Ta lisas: «Kuna me eeldame, et mehed on juhtidena loomulikult kompetentsed, peavad naised sageli neile positsioonidele pääsemiseks palju rohkem tööd tegema, et siis sinna jõudes avastada, et nende «õigust» sellele staatusele seatakse pidevalt kahtluse alla.»