/nginx/o/2014/11/27/3559621t1hf95a.jpg)
Euroopas on ainult kolm riiki, kus suguhaigusi ravib urogenitaalmeditsiini spetsialist ja mujal tegelevad sellega erinevate erialade tohtrid, kelle ettevalmistus on äärmiselt erinev.
Kas Eesti vajaks vaid suguhaigustega tegelevaid spetsialiste?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dermatoveneroloog Airi Põder tõi Eesti meeste tervise teemalisel konverentsil välja, et tegelikult on Eestis paljud suguhaigused aladiagnoositud. Üks probleem on selles, et Euroopas on ainult kolm riiki, kus suguhaigusi ravib urogenitaalmeditsiini spetsialist ja mujal tegelevad sellega erinevate erialade tohtrid, kelle ettevalmistus on äärmiselt erinev, kirjutab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
«Enamiku erialade arstide jaoks pole suguhaigustega tegelemine prioriteet. See on nii mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Euroopas on niisugune eriala nagu «genitourinary medicine» ainult Suurbritannias, Iirimaal ja Maltal,» rääkis Põder.
Kõikides teistes Euroopa riikides tegelevad arsti andmetel suguhaigustega dermatoveneroloogid, günekoloogid, uroloogid, infektsionistid ja perearstid. «See tähendab, et mitte ühegi ülal loetletud eriala spetsilistide jaoks pole suguhaigustega tegelemine prioroteet,» lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Pääsukene ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe märkisid aga, et 2012. aastal koostatud erialade arengukavad vajadust taoliseks spetsialiseerumiseks välja ei too. Nad lisasid, et HIVi puhul on pigem oluline testimise võimaluste laiendamine. «Nii on näiteks lähiaja eesmärgiks suurendada HIV-testimist perearstide kaasabil.»