/nginx/o/2010/07/05/397852t1h4bbc.jpg)
Aeg-ajalt pisut tülitseda on tervisele kasulikum kui konfliktist iga hinnaga hoiduda, selgus värskest uurimusest.
Tülitsemine on tervisele kasulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimistulemuste põhjal võib pingelise olukorra tekkimisel tülist kõrvalehoidumine tervisele kahjulik olla, olgu siis tegemist ülemuse, abikaasa või lapsega, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Konflikti vältimine põhjustab stressisümptomite tugevnemist järgmisel päeval, kirjutas LiveScience.
«Suhted mõjutavad oluliselt meie igapäevast enesetunnet, eriti tugevat mõju avaldavad probleemid suhetes,» ütles uurimuses osalenud Michigani ülikooli teadlane Kira Birditt.
Varem on näidatud, et tülisid vältivad abielupaarid surevad ennast aeg-ajalt väljaelavatest eakaaslastest varem. Samuti on leitud, et viha väljaelamine on seotud kontrolli- ja optimismitundega, mis konflikte pelgavatel inimestel puudub.
Varasemas uurimuses leidsid Birditt ja tema kolleegid, et kõige levinumaks inimestevaheliste probleemidega toimetuleku meetodiks on probleemide eitamine ja vältimine. Teadlased tahtsid näha, kuidas selline käitumine tervist mõjutab.
Nad võtsid vaatluse alla 1842 täiskasvanut vanuses 33 kuni 84 aastat. Kaheksa päeva jooksul paluti katsealustel teada anda, kas nad osalesid mõnes tülis või kogesid olukorda, kus oleks võinud vaielda, aga milles nad otsustasid võitlemisest loobuda. Lisaks andsid katsealused neljal päeval süljeproove.
62 protsenti osalenutest oli uurimisperioodi jooksul mingil hetkel tülitsemist vältinud. 41 protsenti oli kellegagi vaielnud. 27 protsenti ei kogenud selle aja jooksul mingit pinget suhetes.
Inimesed, kes suhetes pinget tajusid (nii need, kes vaidlusi vältisid, kui ka konflikti läinud inimesed), andsid võrreldes kaheksa päeva jooksul pingelistesse olukordadesse mittesattunud inimestega rohkem teada negatiivsetest emotsioonidest, nagu ärritus või viha, samuti füüsilistest sümptomitest, nagu peapööritus või valu.
Konflikti vältimine oli aga seotud enamate füüsiliste sümptomitega pingelisele olukorrale järgnenud päeval. Konfliktist kõrvalehoidmine oli lisaks seotud ka stressihormooni kortisooli ebatavalise päevase mustriga.
Tavaliselt on kortisoolitase kõrgeim hommikul pärast ärkamist ning langeb siis päeva jooksul. Vaidlustest hoidunud inimestel tõusis hommikul kortisoolitase järsemalt ning vähenes päeva jooksul aeglasemalt. «Neil on raskem päeva jooksul rahuneda,» ütles Birditt.
Kuigi teadlased ei oska täpselt öelda, kuidas see võiks inimeste tervist mõjutada, arvatakse, et kõrvalekalded päevastest kortisoolitaseme mustritest võivad olla problemaatilised.
Huvitaval kombel tõusis eelmisel päeval tülitsenud inimeste kortisoolitase hommikul normaalsest veidi vähemgi. See võib Birditti arvates tuleneda sellest, et inimesed, kes palju vaidlevad ja probleemsetes suhetes on, on üleüldise pinge suhtes veidi tuimemad.
Tulevastes uurimustes loodetakse paremini mõista kortisooli ja tülitsemise vahelist seost ja selle mõju tervisele. Birditt loodab, et on võimalik välja selgitada, kas erinevates olukordades oleks mõistlik rakendada erinevaid strateegiaid, näiteks vältida tüli kolleegidega, aga rääkida asjad selgeks abikaasa ja lastega.