Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Antibakteriaalsed seebid on ohtlikud inimese tervisele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Stinne Loo
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Antibakteriaalsete seepide laialdase kasutamise tõttu on teadlased avastanud nende kahjulikke toimeid. 

Veebiportaal NaturalNews toob välja põhjuseid, miks ei ole soovitatav majapidamises kasutada antibakteriaalseid seepe.

Uued bakterid

Kuna antibakteriaalseid seepe kasutatakse tänapäeval kodudes väga palju, siis on hiljutiste uuringute kohaselt juba tekkimas uued bakterid, mis on seepidele immuunsed. See on omakorda ohuks ka inimeste tervisele, sest ka organism ei oska nende uute bakteritega võidelda.

Immuunsüsteem

Samuti viitab artikkel Itaalias tehtud uuringule, mille väitel võivad antibakteriaalsed seebid takistada beebidel normaalse immuunsüsteemi arenemist. Esimese eluaasta jooksul peab imik kokku puutuma paljude mikroobidega, et areneksid antikehad, mis hilisemas elus võitlevad haigustega.

Sarnaselt antibiootikumidele tapavad seebid nahal ka nn. head bakterid, mis hoiavad kahjulikke mikroobe eemal ja ehitavad inimese loomuliku vastupanuvõime. Seega seebid, mis «tapavad 99,9 protsenti bakteritest» on tegelikult ohtlikud kõigi inimese immuunsüsteemile.

Hormonaalne tasakaalutus

Uuringute kohaselt kujutavad antibakteriaalsed seebid ohtu ka meie hormoonsüsteemile. Paljudes antibakteriaalsetes toodetes sisaldub triklosaan, mille kahjulik mõju sisesekretsioonisüsteemile on tõestatud loomkatsetega. Sisesekretsioon ehk sisenõristuse tulemusena tekivad hormoonid ja need nõristuvad otse verre ja lümfi. See tagab koos närvisüsteemiga organismi sisekeskkonna füsioloogilise tasakaalu. Triklosaan mõjutab aga kilpnäärme tegevust ning östrogeeni ja testosterooni taset.

Samuti on triklosaani seostatud lastel ka allergiate tekkimisega, muutes nad teatud allergiatele rohkem vastuvõtlikuks. 

Tagasi üles