Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2010/07/28/410032t1hfad8.jpg)
Selle aasta juul lõpus - augusti alguses Tallinnas ja Harjumaal läbi viidud uuringust selgus, et suurem osa inimesi peab ennast üsna õnnelikuks - vaid 17 protsenti küsitletutest ei ole õnnelikud.
Siiski vastas küsimusele «Kas olete õnnelik?» konkreetselt «Jah, kindlasti» alla poole ehk 38 protsenti küsitletutest, veel 45 protsenti arvas, et on pigem õnnelikud.
Uuringufirma Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti arvas, et tulemusi võis muu hulgas mõjutada ka tõik, et telefonintervjuu käigus on inimesel ilmselt raske tunnistada, et ta ei olegi õnnelik.
Samas arvas ta, et ehk on rasketel aegadel väärtushinnangud rohkem paika loksunud ning kui asjad üldiselt laabuvad, pole inimestel põhjust öelda, et nad ei ole õnnelikud. Psühholoog Reet Kaarelsoni sõnul mõjutas uuringutulemusi kindlasti ka läbiviimise aeg - suvel on inimesed alati õnnelikumad.
Teistest õnnelikumaks osutusid küsitluse järgi nooremad inimesed. Eri sissetulekugruppe võrreldes osutusid õnnelikumaks suurema sissetulekuga inimesed, kuid vahe ei olnud väga suur ning Kalev Petti sõnul võib selle järgi järeldada, et raha ilmselt õnnelikuks ei tee, kuid raha puudumine võib teha vähem õnnelikuks.