Antidepressantide kuuri ei tohi päevapealt lõpetada

Depressiooni ravi ei tohi kergekäeliselt pooleli jätta.

FOTO: SCANPIX

Antidepressantide kuuri lõpetades tuleb nende tarvitamist tasapisi vähendada mitme nädala jooksul. Vastasel korral suureneb tõenäosus, et masendushood korduvad, selgus Itaalias tehtud ja ajakirjas American Journal of Psychiatry avaldatud uuringust.

Liiga järsk ravimite manustamise lõpetamine suurendas uuesti haigestumise riski ka liitiumi jt. psühhoosi raviks määratud medikamentide tarvitajatel.

Uuring kestis ligi kolm aastat ja selles osales 398 antidepressante tarvitavat patsienti. Neist 224 põdes raskekujulist masendust, 75 kannatas paanikahäirete all ja 99 põdes bipolaarset meeleoluhäiret. Selle psüühikahäire varasem nimetus on maniakaal-depressiivne psühhoos, haiguse puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid depressiivsetega.
Ravimikuurid olid patsientidel kestnud keskmiselt üheksa kuud.

Uuringus lõpetati umbes 200 patsiendi ravikuur järsku: ühe kuni seitsme päeva jooksul, ülejäänud patsientide ravimikoguseid vähendati tasapisi kahe nädala ja isegi pikema perioodi jooksul. Kõik patsiendid olid ravikuuri lõppedes raviga rahul ja nende meeleolu oli hea või rahuldav.

Samas ilmnes uuringust selge seos haigushoo kordumise ja ravimikuuri lõpetamise vahel. Nendel patsientidel, kellele ravimite manustamine loetud päevade jooksul lõpetati, oli tunduvalt suurem haigushoo kordumise risk. Eriti suur tõenäosus haigushoogude kordumiseks oli paanika- ja bipolaarsete meeleoluhäirete all kannatajatel.

Muud ravimeetodid ega ravis kasutatud konkreetsete antidepressantide toimeained tulemusi ei mõjutanud. Tõsi, uuringust ilmnes, et paroksetiini, venlafaksiini ja teiste lühikese pooldumisajaga
toimeainetega antidepressantide tarvitajail oli mõnevõrra suurem haigushoogude kordumise risk.

Uuringu tulemused toetavad nüüdisaegse psühhiaatria ravimeetodeid: antidepressantide kuur lõpetatakse pikema aja jooksul ja haigushooo kordumise riski miinimumini viies.