/nginx/o/2013/01/02/1508584t1h9a65.jpg)
Teatud otsuste tegemine ja tegemata jätmine on Eesti Arstide Liidu hinnangul viinud tervishoius olukorra halvenemiseni ning valitsus ja riigikogu peaksid edasilükkamatult tegema rahva tervise parandamiseks ja tervishoiusüsteemi püsimiseks vajalikke otsuseid.
«Vananeva ja kahaneva rahvastikuga väikeriigis peaks olema tähtis iga inimese käekäik ja tervis. Meie majanduse areng sõltub oluliselt rahva tervisest. Terved inimesed panustavad majandusse ning ühiskond ei pea kandma suuri sotsiaalkulutusi nende toimetulekuks. Teadusuuringud kinnitavad, et kolmandik kuni pool majanduskasvust tuleneb rahvastiku tervisekapitalist, inimeste kehv tervis aga toob majanduskahju kuni 15% sotsiaalmajanduse kogutoodangust,» seisab liidu avalduses.
Pöördumises märgitakse muu hulgas, et maailma terviseorganisatsiooni uuringute järgi on olulisemad tervisemõjurid sotsiaalne ebavõrdsus, laste vaesus ja tervistkahjustavad ained, eriti alkohol.
«Suurema ebavõrdsusega riikides on väiksem tootlikkus, majanduskasv ja heaolu. Vaesuses kasvanud lapsed vajavad täiskasvanuna oluliselt suuremaid tervishoiu- ja sotsiaalkulutusi ega suuda piisavalt panustada majandusse. Maksupoliitika ja sotsiaalsüsteemi muudatustega on võimalik sotsiaalset ebavõrdsust ja laste vaesust vähendada ning luua eeldused tervema põlvkonna kasvamiseks.»
Liit toob välja, et alkoholi tarvitamisega otseselt seotud haigustest ja vigastustest tingitud kulud on Eestis kuni 820 miljonit eurot aastas, kuid neid kahjusid saab vähendada, kehtestades mõjuvad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile ning tõstes oluliselt aktsiisi.
«Eesti inimesed elavad tervena vähem aastaid kui teised eurooplased. Riigi arenguks on vaja investeerida tervisesse. Rahva tervise parandamiseks ei piisa ainult inimeste hoiakute ja tervisekäitumise muutumisest. Tervise edendamises ja haiguste ennetamises tuleks keskenduda tõenduspõhistele terviklahendustele.»
Liit usub, et hea ja kättesaadava arstiabi ja rehabilitatsiooniga on võimalik vähendada kergete terviseprobleemide süvenemist, parandada krooniliste haigete elukvaliteeti ja taastada inimste töövõimet.
«Meil on ligi 80 000 ravikindlustamata inimest, kes saavad ainult vältimatut abi, ravijärjekorrad ületavad lubatud piire ja ravimata hambad põhjustavad raskeid tüsistusi. Jättes tegemata vajalikud kulutused, tekitab riik tulevikuks teadlikult hoopis suuremaid tervishoiukulusid, mis oleksid välditavad. Euroopa riigid kulutavad tervisele keskmiselt 9,5% SKPst. Euroopa Liidu pingerea viimastena on Eesti ja Rumeenia tervishoiukulude osakaal ainsatena viie protsendi sees SKPst.»
Arstkond ühineb riigikontrolli seisukohaga, mille kohaselt on avaliku arutelu puudumine tervishoiu edaspidiste võimaluste üle ja ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkust tagavate põhimõtteliste otsuste edasilükkamine toonud kaasa olukorra halvenemise tervishoius. Seetõttu kutsub liit valitsust ja riigikogu edasilükkamatult tegema rahva tervise parandamiseks ja tervishoiusüsteemi püsimiseks vajalikke otsuseid.