/nginx/o/2010/10/19/452017t1h95e1.jpg)
Euroopas sureb igal aastal vähki umbes sama palju inimesi kui Eestis elanikke ehk iga neljanda surma põhjus Euroopas on vähk.
Iga neljanda surma põhjus on vähk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ei erine selles osas Euroopa keskmisest – ka meil on umbes iga neljas surm põhjustatud vähist ning vähisurmade vähenemist ette näha ei ole, kirjutab Eurokratt.
«Maailmas on lähiaastakümnetel oodata suur tõusu vähki haigestumisse,» ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere. «Maailma elanikkond vananeb, rahvastiku arv arengumaades tõuseb. Eks ka keskkonna saastatus mängib rolli. Üks olulisemaid põhjuseid on aga keskmise eluea tõus.»
Valvere lisas, et kasvab ka nende inimeste arv, kes vähki põevad ja sellega aastaid elavad. Näiteks varem ei haigestunud paljud mehed vähki osaliselt seetõttu, et nende keskmine eluiga oli naiste omast lihtsalt madalam ja nad ei elanud piisavalt vanaks. Samuti tõi ta välja, et juba praegu elavad vähihaiged oluliselt kauem kui veel kümme või 20 aastat tagasi ning aina sagedamini peetakse vähki teatud juhtudel hoopis krooniliseks haiguseks.
«Umbes pool vähki haigestunutest suudame terveks ravida, ülejäänud elavad loetud aastad,» sõnas Valvere ning lisas, et elulemus paraneb siiski aasta-aastalt ning seda saaks veelgi tõsta, kui inimeste eluviisid oleksid tervislikumad ning sõeluuringutel käidaks aktiivsemalt. «Et suremust langetada, peame tegema pingutusi mitte ainult ravimise osas, vaid vähki tuleks ka varem avastada. Mida varem avastame, seda paremini suudame ravida.»
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avalike suhete nõuniku Maris Jakobsoni sõnul sureb Eestis kõige rohkem inimesi vereringeelundite haigustesse, vähk on teisel kohal. Eelmisel aastal viisid Eestis vähki põdenuid kõige enam hauda hingamiselundite pahaloomulised kasvajad, sellele järgnesid kõri, hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomulised kasvajad. Kokku suri Eestis eelmisel aastal vähki üle 3600 inimese, vereelundite haigustesse aga üle 8000 inimese.
Nendest eurooplastest, kes surevad alla 65-aastaselt, viib vähk manalateele rohkem kui kolmandiku. Eestis on see number väiksem – 26 protsenti.