Paljud on ilmselt kuulnud soovitust alustada päeva klaasi sooja, sidrunimahlaga maitsestatud veega. Ent kas selle rituaali kasulikkusel on ka tõepõhi all?
Kas sidruniga vee joomine on tegelikult kasulik?
2. detsember 2014, 17:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Shape.com võttis ette kolm peamist argumenti, mida sidrunimahlaga sooja vee joomise kasulikkuse kohta tavaliselt välja tuuakse, ja püüdis välja selgitada, kui palju neid lubadusi tegelikult uskuda tasub.
1. Sidrun parandab seedimist
Tegelikult võib sidrun mõnel juhul kõhuhädad hoopis hullemaks teha, sest sidrunis sisalduv sidrunhape võib põhjustada valu ja krampe. Kust on siis tulnud see mõte, et sidrunimahla joomine parandab seedimist? Aastakümneid tagasi viidi läbi uuring näitas, et sidrunhape võib parandada antatsiidide (happealandajate) toimeaine alumiiniumhüdroksiidi imendumist. Ent nagu juba mainitud, võib sidruhappel olla ka täiesti vastupidine toime – see kõik on üsna individuaalne.
2. Sidrunimahl soodustab mineraalide imendumist
Sidrunimahlas leiduv C-vitamiin parandab mineraalide imendumist, kuid selle toime saavutamiseks ei ole vaja sidrunimahla tingimata koos sooja veega tarbida. Samuti leidub C-vitamiini väga paljudes puu- ja köögiviljades. Ehkki C-vitamiini peamiseks allikaks peetakse tavaliselt tsitruselisi, on seda ohtralt ka paprikas, kapsas, maasikates, brokolis, spinatis.
3. Sidrun viib välja toksiinid
Üks suuremaid müüte sidruni ja sidrunimahla kohta on see, et ta aitab vabastada keha toksiinidest. Ent kuidas saab lihtsalt millegi joomisega terve keha toksiinidest puhtaks teha? Mis toksiinidest me räägime? Kuhu nad lähevad?
Sidrun sisaldab antioksüdanti nimega D-limoneen, mida leidub ka apelsinides ja eriti palju apelsini- ja sidrunikoortes. D-limoneeni puhul on leitud, et see aktiveerib maksas ensüümid, mis võtavad osa keha toksiinidest vabastamise protsessist. See toimub nii, et need ensüümid muudavad maksa sattunud toksilise toimega ained vähem kahjulikuks. Nendeks toksiinideks võivad olla näiteks kofeiin ja ibuprofeen.
Ent kas sidrunimahl sisaldab piisaval hulgal D-limoneeni, et kiirendada seda protsessi? Tõenäoliselt siiski mitte. Liiter sidrunimahla (mis valmistatud ilma sidrunikoori kasutamata) sisaldab keskmiselt 100 milligrammi D-limoneeni. Teadlaste hinnangul on aga minimaalne aktiivne limoneeni annus 500 milligrammi.
Nii et, nagu näha, on sidrunil palju kasulikke omadusi, kuid ühe sidruni mahla joomisel koos klaasi veega ei ole tõenäoliselt kuigi tugevat toimet.