/nginx/o/2010/08/18/419367t1h4369.jpg)
«Juuste väljalangemisel pole kunagi vaid üht põhjust, vaid seda tingib mitme juustele kahjuliku teguri koosmõju. Hea uudis naistele on aga see, et enamasti on juuste väljalangemine ravitav, juuksed muutuvad ravikuuri järel isegi tihedamaks,» ütles juuksurisalongide keti Hiusakatemia tegevjuht Anniki Hagros-Koski.
Hariduselt loodusteaduste magister Anniki Hagros-Koski on juuste väljalangemise tagamaid uurinud juba ligi paarkümmend aastat ning käivitanud Põhjamaades ainulaadse teenuse: juuste väljalangemise põhjuste selgitamise mikroskoopilise analüüsi teel. Uurimistöö on viinud ta ka mitme hämmastava tõdemuseni.
«Juuste ja peanaha probleeme põhjustab ennekõike stress,» rääkis Hagros-Koski ajakirjale «Kunto ja Terveys».«Stressist tingituna peanaha bakteriaalne tasakaal muutub ja peanahk muutub põletikele vastuvõtlikumaks.» Mikroskoobiga vaadeldes on selline peanahk tema sõnul enamasti ärritunud, kergelt põletikuline. «See pole haigus, vaid peanaha (ja juuste) reaktsioon stressile, mille tagajärjel juuksekarva kasv peatub ja karv langeb välja,» selgitas Hagros-Koski.
Juukseid hõrendavad ka hormonaalse tasakaalu häired, kõõm, juuste keemiline töötlemine, kuum saun, pidev föönitamine, liiga sagedane juuste pesemine, juukse ja peanaha tüübile sobimatud juuksehooldusvahendid, pakane, liigne päikesekiirgus. Juukseid kahjustab isegi nende liiga sagedane märjaks tegemine, näiteks igahommikune juuste niisutamine. Juus tursub pelgalt vee toimel umbes 30 protsenti, » hoiatas Hagros-Koski. «Nende tegurite koosmõjul juus õheneb, kaotab läike, katkeb,» nentis ta.
Juuksed ei talu liiga sagedast pesu
Hagros-Koski sõnul on rasust tehtud peanaha ja juuste tõeline vaenlane. «Usutakse, et rasu ja higi on võrdväärsed mustusega, ehkki nii rasu kui higi moodustavad peanahal omalaadse kaitsekihi. Liiga sagedane juustepesu aga uhub selle kaitsekihi minema. Liigne pesu mõjub juustele täpselt sama halvasti kui liiga harv pesu. Peanaha normaalne bakteriaalne tasakaal säilib kõige paremini, kui pesta juukseid kaks korda nädalas,» väitis uurija.
Aktiivsete tervisesportlaste juuksed on väga sageli just liiga sagedase peapesu tõttu halvas seisukorras. Iga raske treeningu järel ei tasu juukseid šampooniga pesta, piisab lihtsalt veega loputamisest, soovitas ta. Juuste pesuks sobivad tema sõnul ennekõike sportijateleja igapäevaseks kasutamiseks mõeldud šampoonid.
Juuksekarv moodustub ennekõike proteiinist. Aminohapete, proteiini ja valkainete vähesus põhjustab juuste õhenemist ja väljalangemist. Nende parimateks allikateks on kala- ja kanaliha, samuti kanamunad. Seevastu punase liha tarbimisest pole Hagros-Koski sõnul juukseprobleemide puhul abi, sest loomsed aminohapped (trüptofaan, türosiin, metioniin) moodustavad kehas jääkainete lao, mis tervisele kasuks ei tule. Toiduga tarbitud liigne valk lisab kehas ka kusihappe hulka, mille väljutamiseks kasutab organism kaltsiumi.
«Et juuksed on toitumisahela n-ö viimane lüli, on mitmekülgsel ja tasakaalustatud toitumisel juuste tervise seisukohalt äärmiselt oluline roll,» rõhutas Hagros-Koski. Juuksesõbralikumaks saab toiduvalikut muuta eeskätt suurendades kodumaiste köögiviljade, puuviljade ja marjade söömist ja vähendades proteiinide tarbimist.
«Juuste väljalangemist võib põhjustada ka liiga suurtes kogustes piimatoodete tarbimine. Hõreneva juuksepahmakaga inimene peaks neid lausa vältima.»
Hagros-Koski kinnitas, et juuste tervise seisukohalt pole naistel vähimatki põhjust juua päevas kaks liitrit vett, liitrist piisab täiesti. Meestele piisaks kahest liitrist veest päevas, vaid siis, kui palju higistatakse, võib vett rohkem juua.
Juustele mõjuvad väga hästi taimsed õlid. Uurija soovitab kodumaist rapsiõli, mis on palju kasulikum kui kiidetud oliiviõli. Veel mõjutavad juuste kasvu olulisel määral D3-vitamiin, samuti magneesium.
Naha kuivust, peanaha kihelust ja isegi liigeseprobleeme võib põhjustada hüaluroonhappe vaegus organismis. Vananedes keha hüaluroonhappe tase langeb, seda on aga võimalik leevendada toidulisandite tarbimisega.
Pese juukseid õigesti: