Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog Eve Härma kirjutab ajakirjas Meditsiin Fookuses, et üldiselt peetakse vajalikuks enne üldnarkoosi vähemalt alates keskööst paastuda, ent tegelikult on see üks suur müüt.
Kui kaua ei tohi enne operatsiooni süüa ja juua?
3. detsember 2014, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juhendid on muutunud paindlikumaks ja kardinaalselt arvamusi muudetud. Keskööst paastumine pole üldjuhul kasulik, kuna kogu seedetegevus aeglustub ja selle tagajärjel maosisu maht hoopis suureneb. Samuti muudab pikaajaline paastumine maosisu happelisemaks,» vahendab Meditsiiniuudised Härma sõnu.
Selgete vedelike tarbimine kaks tundi enne operatsiooni võiks anestesioloogi sõnul olla lausa soovitatav, sest see just vähendab tüsistusi. «Isegi mõõdukalt rasvunud (KMI > 35) patsientidel tühjeneb magu sama kiiresti kui saledatel. Minimaalne operatsioonijärgne nälgimine, patsiendi (preoperatiivne) süsivesikutega täitmine ja adekvaatne vedelikravi annavad pigem hea efekti. Igal juhul normaalse vedelikustaatuse säilitamine vähendab ka tüsistuste raskust.»
Härma tõdes, et Eestis nälgivad patsiendid enne operatsiooni põhjendamatult kaua. «Nad ei ole reeglina juba päev enne operatsiooni midagi söönud, kuna operatsioone tuleb ju teha tühja kõhuga. Ka analüüse antakse tühja kõhuga. Patsiendid pole tavapäraseid ravimeid võtnud mitu päeva, vaevlevad vedelikupuuduses, ei julge isegi hambaid pesta.»
Anestesioloog peab Härma sõnul otsustama, millal haige võib viimast korda süüa ja juua.