Lugeja küsib: miks ei taha perearstid koduvisiite teha?

Foto: SCANPIX

Venekeelne nädalaleht Den za Dnjom otsis vastused lugeja küsimusele, mis puudutab perearsti koduvisiite. «Ühelt poolt on teada, et haigekassa eraldab kõigile perearstidele raha haigestunud patsientide külastamiseks, samas ei tee arstid koduvisiite sugugi hea meelega. Kas kõigile perearstidele eraldatakse raha koduvisiitide tarbeks? Millisel juhul võib arst patsiendi külastamisest keelduda?»

Terviseameti peremeditsiini osakonna peaspetsialist Kaidi Usin:  

Perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad perearsti teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite.

Haigekassa tervishoiuosakonna spetsialist Kaija Lukka:

Kõigile perearstidele tasutakse baasraha, milles sisaldub transpordikulu koduvisiitide teostamiseks, mis on 175 eurot kuus. Haigekassa maksab kokku perearstidele aastas baasraha 9,5 miljoni euro ulatuses. Perearsti tööaeg tervikuna ja sellest tulenevalt ka aeg koduvisiitideks on tasustatud perearstile makstava pearaha arvelt.

Linna Tervisekeskuse perearst Andrei Borisov:

Tõepoolest on koduvisiitide vajadus üsna keeruline küsimus. Näiteks võib olla nii: ema kutsub arsti haigele lapsele. Ma tulen kohale. Teleri ees istub, pult käes, terve 18-aastane noormees kehatemperatuuriga 37,2. Tal on tavaline hooajaline viirus, mis nõuab kõige tavalisemaid koduseid raviviise. Miks oli mul siis vaja kulutada tööaega selle sõidu jaoks? Meie inimestel on selline hoiak: kui on palavik, peab arst koju tulema. Kuid ma olen töötanud ka välismaal: Inglismaal istuvad perearsti ukse taga tõeliselt kõrge palavikuga inimesed ja pole neil häda midagi!

Igas konkreetses olukorras tuleb selgeks teha, miks palavik tõusis. See võib olla erinevate probleemide sümptomiks. Kui kõrge on palavik, kui kaua on see püsinud, millised on teised sümptomid? Kui tegemist on haiguse esimese päevaga, siis ei ole veel kõik haiguse sümptomid ilmnenud. Et aru saada, mis toimub, tuleb haiguse kulgu paar päeva jälgida. Arstid ei taha patsientide juurde koju minna ka seetõttu, et sellise visiidi kasu ei ole sageli kuigi suur: kui perearstikeskuses saan ma võtta kurgust proovi ja vaadata seda mikroskoobi all, teha kardiogrammi ja teised esmased uuringud, et hinnata tema seisundit, siis mida saan ma teha tema kodus? Hoida ta kätt ja kirjutada välja antibiootikum?

Pikka aega kirjutati meil antibiootikume välja ilma pikemalt mõtlemata. See viis selleni, et bakterite resistentsus (vastupanuvõime) tavalistele antibiootikumidele tõusis, need ravimid enam ei tööta ja tuleb välja kirjutada tugevamaid preparaate. Kõik see on üsna ohtlik tee. Seetõttu ütlevad arstid sageli: helistage paari päeva pärast, kirjeldage oma seisundit ja kui palavik alaneb, tulge vastuvõtule. Kuid paljudel juhtudel, kui on vaja viivitamatut sekkumist, tuleme me kohustuslikus korras patsiendi koju.