/nginx/o/2011/11/17/840262t1h2d22.jpg)
Terviseameti andmetel püsib viirustesse haigestumine hetkel stabiilsena, laboratoorselt ühtegi gripijuhtu möödunud nädalal ei kinnitatud.
Millistesse viirustesse hetkel enim haigestutakse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole ligi 4000 inimest, neist üle poole olid lapsed. Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 109 korral.
Peamiselt olid hingamisteede viirusnakkused seotud paragripi- (14,7%) ja rinoviirustega (20,6%). Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.
Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede infektsioone, eriti nohu. Viiruse eritamine algab enne sümptomite teket ja lõpeb nädala pärast. Tüsistusena võivad olla lastel kõrvapõletik või bronhiit.
Viirusnakkustesse haigestutakse rohkem Harjumaal, Narvas ja Läänemaal. Vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut veel ei täheldata, üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhud registreeriti möödunud nädalal Bulgaarias, Hollandis, Leedus, Luksemburgis, Maltas, Norras, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes.