/nginx/o/2014/12/05/3584121t1h6d04.jpg)
Naiste puhul on teada, et vanuse tõustes viljakus langeb ning geneetiliste probleemide risk lastel tõuseb. Üha rohkem uuringuid näitab aga ka seda, et keskealistel meestel on suurem tõenäosus saada vaimse tervise probleemide ja ka haruldaste geneetiliste häiretega lapsi.
Näiteks näitas hiljutine Rootsi uuring, mis hõlmas 1973.-2001. aastatel sündinud lapsi, et 45-aastastel ja vanematel meestel sündinud laste seas oli vanusega sagenevate spermamutatsioonide tõttu suurem aju ja närvisüsteemi häirete, nagu autismi, bipolaarse häire, skisofreenia ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire esinemissagedus, kirjutab Web MD.
Vanemate isade lastel olid suurema tõenäosusega ka kehvad hinded, nad tegid rohkem narkootikume ning nende hulgas tuli sagedamini ette ka enesetapukatseid.
Samas rõhutavad teadlased, et isegi, kui isa vanus alates 45. eluaastast kahe- või kolmekordistab teatud terviseprobleemide riski, on see risk ervikuna tegelikult ikkagi väga madal.
Columbia ülikooli professor Alan Brown märkis, et mehed peaksid kindlasti oma vanuse peale laste saamisega seoses mõtlema, kuid see pole põhjus sperma külmutamiseks või laste saamisest loobumiseks.
Möödunud aastal avaldas Brown uuringu, mis erinevalt rootslaste uuringust ei leidnud mingit seost isa vanuse ja lapse bipolaarse häire riski vahel.
Ent siiski – viljakusekspert Paul Turek ütleb, et iga aasta paneb tema juurde aja kinni umbes kuus täiesti tervet noort meest, et arutada oma sperma külmutamist, et seda saaks siis aastasid või isegi aastakümneid hiljem kasutusele võtta. «Need noored mehed on planeerijad. Nad tahavad kõike kontrolli all hoida. Nad tahavad olla kindlustatud. Nad tahavad, et tulevik oleks paigas. Uuringutulemused kipuvad neid hirmutama,» rääkis Turek.
USA spermapangad ei taha aga näiteks samuti üle 40aastaste spermat kuigi hea meelega vastu võtta. Uuringud näitavad, et sperma kvaliteet langeb vanuse tõustes, kuigi Briti teadlased tõestasid hiljuti, et naise vanusel on rasestumisel märksa suurem roll kui spermadoonoril.
Baylori meditsiinikolledži meeste reproduktiivtervise uuringute labori juht Dolores Lamb märkis, et meeste viljakuse langus on meditsiiniringkondades veidi alahinnatud teema.
Ta tõdes, et ehkki osa sperma kvaliteedi langust puudutavaid uuringuid on vastuolulised, näitavad avaldamata uuringuandmed, et vanuse tõustes väheneb mõningal määral siiski nii spermatosoidide hulk kui ka sperma maht.
Lambi sõnul pole selles kuigi palju üllatavat, kuna meessuguhormooni testosterooni tase hakkab järk-järgult langema juba noore täiskasvanuea möödudes. «Kuid ehkki seemnevedeliku kvaliteet langeb veidi, on mehed laias laastus ikka viljakad,» lisas ta.
Kui naised sünnivad kogu munarakkude varuga, mis on neile antud eluks ajaks, siis sperma uueneb pidevalt. See pidev uuenemine suurendab aga spontaansete mutatsioonide tõenäosust. Nii et kui keskealistel meestel ei pruugi laste saamisega erilisi raskusi olla, siis mutatsioonid nende seemnevedelikus võivad seletada aju ja närvisüsteemiga seotud probleemide ja geneetiliste häirete riski suurenemist nende järeltulijatel.
Üks tähelepanuväärsemaid selleteemalisi uuringuid hõlmas 78 Islandi peret. Ajakirjas Nature aastal 2012 avaldatud uuringus näitasid teadlased, et igal aastal toimus meeste spermas kaks mutatsiooni. Teadlaste hinnangul kahekordistus uute mutatsiooni arv spermas iga 16,5 aasta tagant. Nii järeldasid teadlased, et pärilike mutatsioonide põhjuseks nende järeltulijatel oli eelkõige just isa ja mitte ema vanus lapse eostamise hetkel. Teadlaste sõnul tõstatavad nende uuringu tulemused küsimuse, kas autismispektrihäire diagnooside arvu tõus võib vähemalt osaliselt tuleneda ka isade keskmise vanuse tõusust.