Kümme küsimust putukahammustuste kohta

Rahvalik uskumus, et sääsekubla vältimiseks tuleb sääsel lasta rahus verd imeda, ei vasta tõele. Foto: Ove Maidla/Postimees

Kas herilase nõelamine võib olla tappev? Kas mõne inimese veri maitseb sääskedele rohkem? Küsimustele vastab ajakirjas «Hyvä Terveys» Tampere Meditsiinikeskuse nahaarst-allergoloog Ari Karppinen.

1. Kui suve alguses saada rohkelt sääsehammustusi, harjub inimene nendega ja hammustuskohale ei teki enam sääsekuplaid.

Tõsi. Inimese organism kohaneb sääse süljes leiduvate allergeenidega ning hammustuskohale tekkivad sääsekuplad on suve lõpus väiksemad. See võib aga olla tingitud asjaolust, et suve alguses elutsev sääseliik on teistsugune, mis võtab võimust viimasel suvekuul.

2. Kui sääsel lasta verd imeda nii kaua, kui ta seda soovib, sääsekupla ei tekigi.

Vale. Mida kauem sääsk verd imeb, seda rohkem satub sääse sülge inimese organismi ja seda suurem sääsekubel võib hammustuskohale tekkida. Reaktsioon sääsehammustusele sõltub esmasjärjekorras asjaolust, kas inimene on sääse süljele tundlik. 90 protsenti inimestest on.

3. Mõne inimese veri maitseb sääskedele kohe eriti hästi.

Tõsi. Sääsk reageerib soojusele ja inimese hingeõhus sisalduvale süsihappegaasile. Ka kiire ainevahetusega ning kõrgema kehatemperatuuriga inimesed on sääskedele meelepärased.

4. Ka Põhjamaades võib sääsehammustusest saada aidsi või malaaria.

Vale. Sääsk ei levita aidsi, sest inimest hammustab ta vaid üks kord oma elu jooksul. Teoreetiliselt võib Anopheles-perekonda kuuluvate sääskede arv küllkliima soojenemise tõttu suureneda ja põhjustada malaaria leviku ka Põhjamaades.

5. Kui võtta õhtul sisse üks antihistamiinikumi kapsel, ei põhjusta sääsekuplad öösel kihelust.

Tõsi. Teadusuuringutes on antihistamiinikumide kihelust ja sügelustunnet leevendav toime piisavalt kinnitust leidnud. Antihistamiinikumi võib sisse võtta juba eelnevalt, kui on teada, et ees ootab mõni sääserohke sündmus.

6. Herilase allergia selgub alles siis, kui herilane on esimest korda nõelanud.

Tõsi. Vereanalüüsi või allergiatesti positiivne näit ei tähenda veel allergiat, vaid ainult ülitundlikkust herilase mürgile.

7. Kel varem pole tekkinud herilase nõelamise järel allergiline reaktsioon, siis seda suure tõenäosusega kunagi ei tekigi.

Vale. Mesilase või herilase allergia võib tekkida igalühel, ent enamasti pärast mitmeid torkeid. Kord esinenud tõsine reaktsioon ei välista kergema reaktsiooni teket järgmine kord. Tõelise anafülaktilise reaktsiooni läbiteinud inimesel on seetõttu väga raske ette ennustada, kas järgmine reaktsioon põhjustab samuti üldreaktsiooni või piirdub ainult paikse reaktsiooniga.

8. Herilase nõel võib jääda torkekohta kinni ja põhjustada põletikku.

Nii ja naa. Herilane ei jäta oma nõela torkekohale, mesilane aga jätab. Herilase eemalepeletamise järel võib nõel küll torkekohale sisse jääda.

9. Herilase nõelamisele allergiline inimene võib nõelamise tagajärjel surra.

Tõsi. Herilase nõelamine võib põhjustada ülitugeva reaktsiooni, mil vererõhk langeb eluohtlikult madalale, vereringe lakkab ja tekivad hingamisraskused.

10. Kuum suvi on Põhjamaadesse toonud uusi, inimese verest toituvaid putukaliike.

Tundub, et vastab tõele. Inimest hammustava ja inimese verd imeva liblika liik on ajalehtedest loetud info põhjal otsapidi juba Soome jõudnud.