Toidud, mis eesnäärme töökorras hoiavad

Foto: SCANPIX

Uroloogilisi meestehaigusi on palju, kuid levinumad neist on eesnäärme healoomuline suurenemine ja pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk.

«Mehed ei tohiks vähidiagnoosi karta, sest vähihaiguse ravi on valdkond, mis areneb väga kiiresti ja tulevad aina uuemad ravivõimalused,» kinnitab Kuressaare haigla kirurg-uroloog Andres Sarjas, rõhutades, et varases staadiumis on eesnäärmevähk edukalt ravitav, kirjutab tänane Saarte Hääl.

Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on võimalik radikaalne operatiivne ravi ja mehe täielik tervistumine. Haiguse hilisel avastamisel võib eesnäärmevähk anda aga metastaase luudesse.

Ärevaks peaksid tegema urineerimishäired

Eesnäärmevähi sümptomid võivad olla urineerimishäired: uriinijoa nõrgenemine, sagenenud urineerimine ning mõnikord veri spermas või uriinis.

Ent samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme põletik ehk prostatiit ja eesnäärme healoomuline suurenemine.

See on protsess, mis hakkab meestel tavaliselt probleeme tekitama pärast 40. eluaastat.

Eesnäärme normaalne suurus on noorel mehel 20-25 ml, kuid tohter on oma sõnul näinud ka selliseid eesnäärmeid, mille maht on 170-180 ml. Mis tähendab seda, et eesnääre on koguni üheksa korda suurem, kui norm ette näeb. «Aga samas ei pruugi sellise suurusega eesnäärme omanikul mingeid kaebusi olla,» ütleb dr. Sarjas.

Eesnääre võib suureneda ka nii, et surub kusetoru täiesti kinni, kuid need on pigem harvad juhud.

Tähtis on teada ka seda, et varases arengustaadiumis eesnäärmevähk enamasti mingeid vaevusi ei põhjusta. Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnused võivad olla siiretest tingitud valud vaagnapiirkonnas, seljas, puusas ning isegi alakeha halvatus.

Ka need nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile, vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks. Nii näiteks võivad turses jalad viidata hoopis südameprobleemidele, mitte eesnäärmeprobleemile.

Andres Sarjase noorim eesnäärmevähi diagnoosiga patsient on olnud 49-aastane, kuid Eestis on eesnäärmevähki esinenud ka alla 40-aastastel meestel.

Kõigepealt tuleb pöörduda perearsti poole

Dr Sarjase sõnul on esimene, kelle poole oma murega pöörduda, perearst, kes teeb kaks uuringut. Esimene neist on ultraheli ehk sonograafia ja teine vereanalüüs ehk PSA- (prostataspetsiifiline antigeen) proov.

Tervetel meestel on PSA väärtus väga madal. PSA taseme tõus veres ei tähenda aga alati, et mehel on kasvaja. PSA taset võivad tõsta nii eelmise õhtu vahekord, pikaaegne rattasõit kui ka kuseteede infektsioon. PSA aastase tõusuna on lubatud 0,6 ühikut ning proovi tuleks anda meestel, kellel 40. verstapost seljataha jäänud.

Kõige kõrgem PSA väärtus, mida dr Sarjas on näinud, on üle 6000 ühiku. Kahjuks on see mees tänaseks surnud. Kuid tal on olnud ka patsient, kelle PSA väärtus oli eesnäärmevähi avastamisel 4000 ühikut. Ning tema on elanud kaks aastat pärast vähi avastamist edukalt. See näitab, et eesnäärmevähk on ravitav. «Iga mees võiks teada oma PSA väärtust,» kinnitab dr Sarjas.

Eesnäärme healoomulise suurenemise puhul võib aidata rahvameditsiin. Prostamol Uno on homöopaatiline ravim, mis on andnud tulemust siis, kui seda aastaringselt võtta, kuid samas ei ole see ravim ka odav.

Ent väga hea eestimaine looduslik ravim on dr Sarjase sõnul kõrvitsaseemned, mis aitavad veresoonte lupjumise vastu, ajavad ussid välja ja hoiavad ka kusemise korras.

Teine looduslik preparaat, mida võiks eesnäärme healoomulise suurenemise puhul kasutada, on tomat, kuna see sisaldab ainet nimega lükopeen, millel on vähki tõrjuv toime. Samuti soovitab dr Sarjas juua väikese pajulille teed.

Kuressaare haigla kirurg-uroloog Andres Sarjas ütleb, et vähidiagnoosi ei tasu karta, sest varases arengustaadiumis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Küll aga ei tohiks edasi lükata arsti juurde minekut.