Ehkki abielu võib sageli tunduda koormavana ja stressi tekitavana, kogevad üksikud inimesed tegelikult stressi tunduvalt sagedamini. Pikk kooselu vähendab stressi, abieluinimestel on veres vähem stressihormoone, selgus värskest Chicago ülikoolis ja portaalis ScienceDaily.com avaldatud tehtud uuringust.
Uuring: abikaasa parandab stressitaluvust
Paljudes varasemates uuringutes on leidnud kinnitust, et pikas kooselus elavatel inimestel on pikem eluiga ja nad haigestuvad harvemini südame-veresoonkonna haigustesse kui üksikud inimesed. Chicago ülikoolis läbiviidud uuring viitab, et need erinevused üksikute ja paarisuhtes elavate inimeste tervises võivad olla seotud paarisuhtes elavate inimeste parema stressitaluvusega.
Uuringus oli vaatluse all umbes 500 Boothi kaubandusliku kõrgkooli mõlemast soost tudengit. Vaatlusalustest umbes pooled olid abielus või vabaabielus, ülejäänud elasid üksinda. Katsealused mängisid majanduslikke teadmisi nõuvaid videomänge. Neile teatati, et mängud kuuluvad kursuste õppekavadesse ja mängude tulemused mõjutavad nende hilisemat karjääri. Stressihormoonide taset katsealuste organismis mõõdeti nii enne kui ka pärast testi.
Katse tulemustest selgus, et stressihormooni kortisooli tase suurenes kõikide katsealuste veres, naistel rohkem kui meestel. Testosteroonitase meeste veres langes, naistel mitte.
Kui aga katsealuste stressihormoonide taset võrreldi selle järgi, kas nad elasid koos või mitte, selgus, et paarisuhtes elavate katsealuste kortisooli tase oli tunduvalt väiksem kui üksikutel inimestel. Ka olid üksikute inimeste testosterooni näitajad nii enne kui ka pärast testi kõrgemad kui (vaba)abieluinimestel.
Uuringu teostanud Chicago ülikooli professori Dario Maestripieri sõnul aitab kooselust põhjustatud stress ka muudes igapäevaelus ette tulevate stressisituatsioonidega paremini hakkama saada. «Leidsime, et abielul on organismis stressihormooni kortisooli taset alandav toime, mis omakorda leevendab psühholoogilist stressi,» nentis Maestripieri.
Testosterooni mõõtmise tulemused olid Maestripieri sõnul samasugused, kui on ilmnenud varasemates ahvide ja lindudega tehtud katsetes.