Briti mees, kelle meedia on tembeldanud maailma kõige paksemaks elavaks meheks, suri kopsupõletikku pärast aastaid kestnud lahingut toitumishäirega, mis tõstis mehe kaalu 445 kiloni.
Maailma paksim mees suri
8. detsember 2014, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
News.com.au kirjutas, et Londonis resideerunud Keith Martinile tehti maovähendusoperatsioon, millega vähendati tema mao suurust kolme neljandiku võrra, vahendab Fox News.
Operatsioonist taastumine oli raske ja aheldas mehe kaheksaks kuuks haiglavoodisse. Mees suri haiglas 44-aastasena.
Daily Mirrori andmeil sõi Martin ühes päevas kuni 20 000 kilokalorit, mis sisaldas kuut praemuna hommikusöögiks, lõuna- ja õhtusöögiks pitsasid, kebabe, Big Macisid ning muud kiirtoitu. Samuti olevat mees päevas 3,5 liitrit kohvi ning kaks liitrit magustatud karastusjooke kõrist alla kummutanud.
«Keithil, nagu paljudel inimestel, olid emotsionaalsed probleemid, mida ta toiduga kompenseerida püüdis,» rääkis kirurg Kesava Mannur, kes Martinit opereeris.
«Tegemist pole sugugi uue probleemiga. Uus ja tähelepanuväärne on asja juures pigem see, kuidas sellisesse situatsiooni sattunud inimesed ikka veel kiirtoidule ligi pääsevad,» hurjutas Mannur, kelle hinnangul peaks selles osas midagi valitsuste tasandil ette võtma.
Martin jagas oma lugu dokumentaalfilmis, mis linastus Suurbritannia televaatajatele. Ta märkis, et kaotas oma ema 16-aastasena, kes samuti kopsupõletikku suri, ning oli seetõttu vaevatud ärevushäirete ja depressiooniga. Kiire kaalukasv algas mehe 20ndates eluaastates, mil kaasus ka sügav depressioon.
Martin oli töötu ja veetis enamiku oma päevadest arvutimängude ja televiisori seltsis.
«Hakkasin sööma, et vähendada valu ning kiiremini, kui aimata oskasin, kasvas iga ärritajaga minu isu aina enam,» rääkis Martin. «Ma olen alati olnud depressioonis. Ma olen agorafoob – mul on hirm avalike kohtade ees – aga seda pole kunagi ravitud.»
«Tahaksin lihtsalt õnnelik olla, ilma et toit peaks mind õnnelikuks tegema,» ütles Martin siis.