/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/09/03/229926t1h31c5.jpg)
Terviseameti andmetel ei vastanud mullu kontrollitud koolidest umbes viiendikus mööbel või valgustus kehtestatud nõuetele, mis võib mõjutada ka laste tervist.
Viiendikus koolidest ei vasta mööbel või valgustus nõuetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul ongi koolides kõige enam probleeme valgustuse ja koolimööbli nõuetele vastavusega, kuid olukord olevat aasta-aastalt paranenud.
Ameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Niina Sossulina tõdes 2009. aasta keskkonnatervise aruandes, et aastatel 2002-2006 ei olnud laste esmaste haigusjuhtude statistika järgi ühtegi haigusegruppi, millesse haigestumine oleks vähenenud. Laste haigestumise tõusu mõjutavad tema sõnul mitmed riskitegurid, sealhulgas keskkonnaga seotud.
«Kuigi niinimetatud koolihaigusteks peetakse silma refraktsiooni- ja akommodatsionihäireid ning rühihäireid, ei ole välistatud koolikeskkonna mõju paljude teiste haiguste, sealhulgas hingamiselundite, seedeelundite- ja toitumishaiguste, psüühika- ja käitumishäirete tekkele,» märkis ta.
Ka 2005.-2008. aastatel koolides läbi viidud profülaktiliste läbivaatuste järgi ei ole terviseprobleemidega õpilaste arv vähenenud. Nii rühihäireid kui ka nägemisteravuse probleeme esineb haigekassa statistika järgi umbes viiendikul koolilastest.
Kuigi ühegi keskonna normeeritud parameetri kõrvalekalle ei põhjusta Sossulina sõnul kindlat haigust või tervisehäiret koheselt, põhjustavad sisekeskkonna ebasoodsad parameetrid koosmõjus tervisehäireid aastate jooksul.
Iiris Saluri sõnul tuleb siiski kõiki probleeme vaadata koosmõjus. «Arvestada tuleb ka sellega , et hädad ja vaevused ei saa alguse üksnes koolist, suurema osa ööpäevast on laps siiski väljaspool kooli,» lisas ta.