/nginx/o/2013/02/12/1568822t1h6a24.jpg)
Toitumisteadlane Mai Maser ütles hullumeelset Coca-Cola eksperimenti kommenteerides, et toiduga liialdamine, eriti aga äärmuslik eksperimenteerimine, viib alati soovimatute tagajärgedeni.
Toitumisteadlane Coca-Cola eksperimendist: see on väga ebatervislik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal ringles meedias uudis, kuidas 50-aastasel George Prioril Los Angelesest tekkisid tervisehäired, kui ta kuu aega järjest kümme purki ehk umbes 3,5 liitrit Coca-Colat päevas jõi. Enne seda kirjutas meedia Austraalia näitlejast ja filmitegijast Damon Gameaust, kellel tekkis 60-päevase suhkrurikka dieedi järel maksa rasvumine ning kelle vaimne tervis kuulutati «ebastabiilseks».
Toitumisteadlase Maseri kinnitusel on sellised eksperimendid väga ebatervislikud. Tema sõnul oleks ikkagi mõistlik jälgida toiduainete koostist ning vastavalt sellele neid ka päevas tarbida. «Toidust rääkides paisutatakse sageli üle üksikute koostisainete või üksikute toitainete roll ning kiputakse unustama, et me peaksime igapäevaselt mitmekülgset toitu sööma,» ütles ta.
Maser tõi näite, et ehkki vesi on täiesti ohutu ja neutraalne, võib ka liigse veejoomise puhul tekkida «veemürgistus», sestap ei tasu millegagi liialdada.
Ta tõmbas ka paralleeli mitte väga ammu ekraanidel jooksnud dokumentaalfilmiga «Ülisuur mina», kus filmi autor Morgan Spurlock sõi kuu aega järjest ainult McDonald’sis pakutavat toitu. «Tulemuseks on elutähtsate organite, esmajoones maksa kahjustus. Sellise tulemuseni ei jõuta aga siis, kui aeg-ajalt endale hamburgerit lubatakse,» ütles Maser.
Tööstuslikes toodetes on tihti lisatud suhkrut mitte ainult magusatele, vaid ka soolastele toitudele, näiteks konservidele ja maitsesegudele. «Kui eksperimendis sai mees 3,5 liitri Coca-Colaga päevas 350 grammi suhkrut, siis samapalju saab ta ka sellise koguse apelsinimahla joomisega, viinamarjamahlaga aga kuni 430 grammi suhkruid, veelgi rohkem 3,5 liitri jogurti joomisega – kuni 550 grammi,» rääkis Maser, kes lisas, et näiteks 3,5 kilogrammi kohukesi annab koguni umbes 650 grammi suhkrut.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel ei tohiks suhkrukogus ületada kümme protsenti päevasest kalorihulgast. Keskmiselt tohib seda tarbida 50 grammi ehk umbes 13 teelusikatäit päevas. Maser toonitas, et koguste kontrolli all hoidmiseks tuleb ikka jälgida, mida ja kui palju endale päeva jooksul suhu pistetakse.