Võrreldes 1990-ndate aastatega on noorte ameeriklaste kuulmine märgatavalt halvenenud. Praeguseks on igal viiendal ameerika teismelisel mingi kuulmishäire, kuulmislanguse põhjuseid on aga uurijate sõnul raske välja selgitada.
Kas vaesus nõrgendab noorte kõrvakuulmist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of American Medical Association (JAMA) avaldatud statistika põhineb kahel varasemal uuringul, kus kokku oli vaatluse all 4700 ameerika 12-19-aastast noort. Aastatel 1988-1994 tuvastati kõrvakuulmise nõrgenemine igal seitsmendal noorel, aastatel 2005-2006 läbiviidud uuringu ajal oli kõrvakuulmine halvenenud juba igal viiendal noorel.
Ühe kõrva kuulmise nõrgenemine oli sagenenud 11 protsendilt 14 protsendini, mõlema kõrva kuulmislangus tõusnud neljalt protsendilt kuue protsendini. Kõige sagedamini tuvastati, et noored ei kuule enam teatud kõrgsagedusi. Kuulmise halvenemist esines poistel sagedamini kui tüdrukutel.
Ehkki varasemate uuringute tulemustes on noorte kõrvakuulmise halvenemise üheks peamiseks põhjuseks peetud kõrvaklappide kasutamist ja üldise mürafooni suurenemist- nii selgus ühest 2008. aastal tehtud uuringust, et 30 protsenti USA üle kahekümnestest noortest ehk 55 miljonit inimest ei kuule enam teatud kõrgsagedusi- ei põhjustanud need tegurid värskeima analüüsi põhjal noortel kuulmise nõrgenemist.
Kuulmislangusel ei leitud seost ei varasemate korduvate kõrvapõletike põdemisega ega isegi mitte harrastuslaskmisega. Ainus selge seos ilmnes kõrvakuulmise languse ja leibkonna sissetuleku vahel: kuulmise nõrgenemist esines sagedamini nendel noortel, kelle perekonna sissetulek jäi allapoole vaesuspiiri.
Uurijad peavad tulemusi muret-tekitavateks, sest ka kõige kergemad kuulmiskahjustused võivad halvendada nii noorte koolis, aga ka mujal sotsiaalsfääris toimetulekut.
Kõrva-arstid peavad praegu noorte kuulmisprobleemide üheks suurimaks põhjustajaks muusika tavanormidest palju valjemini kuulamist, eriti kahjulik on valju muusika kuulamine kõrvaklappidega. Sageli kasutatakse kõrvaklappe taustmüra tingimustes. Selleks, et müra foonil paremini kuulda, keeratakse ka muusika valjemaks ning ühel hetkel ületab see ohutu helitugevuse läve. Nii selgus Suurbritannia Kuningliku Kurtide Instituudi (RNID) 2008. aastal korraldatud küsitlusest, et 110st mp3-pleieri kasutajast 72 kuulas muusikat üle 85-detsibellise helitugevusega, mis tunduvalt ületas tiheda liiklusega tänava keskmiselt 70-detsibellise helitugevuse.