/nginx/o/2014/12/09/3595027t1h03f9.jpg)
Värske uuringu tulemustest selgus, et liigne telerivaatamine vähendab võimalust pärast käärsoolevähi põdemist ellu jääda.
Raske haiguse järel ei tasu jääda teleri ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie uuringu tulemused näitasid, et vaadates telerit vähem kui kaks tundi päevas ning treenides rohkem kui neli tundi nädalas, on väiksem tõenäosus pärast käärsoolevähi põdemist surra,» rääkis uurimuse autor Hannah Arem Ameerika riiklikust vähiinstituudist, kirjutab newsmaxhealth.com.
Samal ajal kui uuring näitas kolorektaalvähi põdenud patsientide telerivaatamise, treenimise ja elujäämise vahel seoseid, ei tulnud uuringust välja konkreetseid põhjuse ja tagajärje seoseid. Selle uuringu tulemused avaldasid Arem ja tema kolleegi väljaandes Journal of Clinical Oncology.
Uurimuse tarbeks kasutasid nad Ameerika riikliku terviseinstituudi varasema uuringu andmeid. See uurimus hõlmas enam kui 566 000 inimest, kes olid vanuses 50 kuni 71 aastat. 1995. või 1996. aastal täitsid nad oma tervise ja elustiili kohta küsimustiku.
Selles uurimuses paluti neil kõigil vastata, millise sportliku vaba aja tegevusega nad viimase kümne aasta jooksul igal nädalal tegelenud on. Selliste tegevuste alla loeti näiteks ujumist, jalgrattasõitu, golfi või tennise mängimist, tantsimist, kiirkõndi, sörkimist ning aeroobset treeningut.
Uues uurimuses osales neist ligi 3800 inimest, kel diagnoositi kolorektaalvähk.
Analüüsides inimeste treeningharjumusi enne vähidiagnoosi saamist selgus, et neil inimestel, kes tegid sel ajal nädalas seitse või rohkem tundi trenni, oli 20 protsenti väiksem võimalus käärsoolevähi põdemise järel eluga hüvasti jätta, kui neil, kes trenni ei teinud. Pärast diagnoosi saamist oli seitse ja rohkem tundi trennitegijatel 31 protsenti väiksem risk pärast kolorektaalvähi põdemist surra.
Uuringut läbi viinud meeskond leidis veel, et neil patsientidel, kes ei vaadanud nädalas telerit üle kahe tunni, oli 22 protsenti madalam risk surra kui neil, kes vaatasid nädalas viis või rohkem tundi televiisorit.
Armi juhitud meeskond valis telerivaatamine mitteaktiivse käitumise näiteks, sest see on kõige levinum nn istumisega seotud vaba aja tegevus.