Eero Merilind: isemaksev patsient lühendab järjekordi küll

Eero Merilind. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe ja perearsti Eero Merilinnu hinnangul ei saa väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuste hüvitise rakendumisel kannatada kindlustatud isikute solidaarsus, vaid vastupidi –  kõigile tagatakse kokkuvõttes sama raha eest teenus ja eeldatavalt kiiremini kui praegu.

«Foorumites heidavad patsiendid alatasa ette järjekorra pikkust ja võimalust minna sisuliselt järjekorraväliselt sama arsti juurde erakliinikus. Arstid toovad esile ka järjekorda pandud visiiidile mittelaekumist ja järjekorrast möödahiilimist EMO kaudu. Üldjuhul ise maksev patsient teenust ka vajab ja kohale ilmub. Süsteemi ei koorma sellise patsiendi puhul mõttetu EMO visiit ega arsti vastuvõtule mitteilmumine,» selgitas Merilind.

Seetõttu ei nõustu ta ka Tartu ülikooli tervishoiukorralduse professori Raul-Allan Kiiveti tänases Postimehe arvamusloos toodud võrdlusega rongide dotatsioonirahast taksoarvete tasumisega neile, kes kiirema kohalejõudmise soovi tõttu ei malda järgmist rongi oodata.

«Rahalise hüvitise õigus tekiks neile, kes kasutavad tasulisi teenuseid, mis on praeguses Eestis see osa arstiabist, kus isiku maksevõime ja subjektiivne soov domineerivad objektiivse vajaduse üle. Plaan on kasutada osa ühisrahast nende teenuste eest tasumiseks, mille rakendamine ei ole sedavõrd põhjendatud, et nende eest tasuks ravikindlustus üldises korras,» kirjutas Kiivet.

«Kuivõrd eeldada võib ise maksva patsiendi puhul süsteemi kulukuse vähenemist, võib kokkuvõttes  eelarvesse jääda enam raha, mis võimaldab ravijärjekorda lühendada.  Solidaarsus ei saa samuti kannatada, sest kõigile tagatakse kokkuvõttes sama raha eest teenus ja eeldatavalt kiiremini,» selgitas oma seisukohta Merilind.

«Mul oli just patsient, kes vajab eriarsti konsultatsiooni ja ainukene võimalus on tasuda ise, kui ei taha oodata veebruarini. Samas on ta ka maksumaksja ning tema haigus vajab kiiremat lahendust.  EMOst ta abi ei saa, sest vajab tõsisemat süvenemist.»

Everheds Ots ja Co vandeadvokaat ja partner Rando Maisvee lisas, et väljaspool ravijärjekorda ravi saamise tingimused ja kord peavad olema sätestatud seadusega. «Kehtiv seadus sätestab järjekorra pidamise tingimusi ja korra, kuid ei määratle, millised on alused väljaspool järjekorda ravi saamiseks,välja arvatud üldised eeldused.»

Merilinnu sõnul võiks see tähendada seda, et kui patsiendil on perearsti saatekiri, see tähendab määratud vajadus eriarsti juurde minna, siis võib ta valida, kas ootab järjekorras haigekassa raha eest kaks-kolm kuud või tasub ise vastuvõtu eest ja saab pärast raha tagasi, ent mitte alati 100 protsenti.

«Siin on liikunud erinevaid mõtteid. Ma ei usu, et on päris õiglane järjekorrast ette ostmisel 100 protsenti tagasi saada. Ooteaeg loeb,» märkis perearst.

Ta pakkus välja, et kui patsient tahab eravastuvõtul makstud raha kohe tagasi saada, siis hüvitatakse talle näiteks 20 protsenti; kui kannatab kuu aega oodata, siis 50 protsenti; kui kolm kuud, siis 75 protsenti ja kui kannatab oodata kuni selle ajani, mil oleks saabunud tema n-ö tasuta, haigekassa rahastatud visiidi järjekord, siis saab tagasi 100 protsenti.

«Inimene saab abi ja saame juba hakata temaga tegelema. Haigus ei süvene ning töövõimetuslehel ei pea ka nii kaua olema. Samas tekiks juurde ka tervishoiuteenuseid pakkuvaid asutusi, kes lahendaksid neid probleeme kiiremini ja efektiivsemalt kui riigihaiglad.»

Tänase Postimehe arvamusloos küsis Raul-Allan Kiivet, kuivõrd mõistlik on idee, et kindlustatud isikud saaksid haigekassalt tagasi küsida osa rahast, mis nad on tasunud väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest.

«Kõik pole kuld, mis hiilgab, sest kavatsetava muudatusega lükatakse kõrvale Eesti ravikindlustuse põhiväärtused – solidaarsus ja õiglus –, mis on 20 aastat olnud meie tervishoiu suurimateks saavutusteks ja eeskujuks paljudele riikidele, sh kadestamisväärseks nii soomlastele kui rootslastele,» ütles ta.