Patsientide esindusühing: riik peaks tervishoiuteenused kohe kinni maksma

Eraarsti juures pole nii pikki ravijärjekordi. Foto: Panther Media

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves ütles, et patsiendile tuleks hüvitada tervishoiuteenused olenemata sellest, kus ja millal ta teenuseid sai ja kas teenuseosutajal on leping haigekassaga või mitte.

Ilves nimetab seda «raha patsiendiga kaasa» põhimõtteks. Tema hinnangul rõhutab sellist vaba raha piiriüleselt liikumise põhimõtet ka Euroopa Liidu direktiiv. «Ravikindlustuse seaduse § 66-1 kajastab mingil määral vaba liikumise põhimõtet, kuid lisatud on ka kolm piirangut, mis vaba liikumise põhimõtte rakendumist oluliselt vähendavad,» rääkis ta.

Tema sõnul kehtestatakse hüvitise õigus vaid osale teenustest, mille valib välja haigekassa nõukogu. Lisaks hüvitatakse inimesele vaid haigekassa lepingupartnerite juures saadud teenus. Samuti ei maksta rohkem kui aastase ravijärjekorraga teenuste eest hüvitist välja kohe, vaid alles siis, kui tegelik järjekord on patsiendini jõudnud.

Patsientide esindusühing on seisukohal, et kõigil patsientidel on õigus õigeaegsele, kvaliteetsele ja vajadustest lähtuvale tervishoiuteenusele, mille peab tagama riik. «Hetkel on Eesti sotsiaalkaitse kulutuste protsent SKT-st teiste riikidega võrreldes madalaimate hulgas, mis näitab riigi vähest huvi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna osas,» ütles Ilves.

Tema sõnul on ühing seisukohal, et praegused kulud ei taga Eesti elanike inimväärset tervist ja elukvaliteeti ning riigi ainus võimalus selle olukorra parandamiseks on suurendada valdkonnale kuluvat raha ja osutada teenuseid õigel ajal, et tulevikus ei peaks hakkama raha laenama.

Ilvese hinnangul on õigel ajal osutatud tervishoiuteenus riigile odavam, sest arvestada tuleb ka sellega, et teenuse ootamise ajal halveneb patsiendi terviseseisund, ta võib kaotada töövõime ning ei suuda nii ühiskonda panustada.

Tänase Postimehe arvamusloos küsis Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet kuivõrd mõistlik on idee, et kindlustatud isikud saaksid haigekassalt tagasi küsida osa rahast, mis nad on tasunud väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest.

«Kõik pole kuld, mis hiilgab, sest kavatsetava muudatusega lükatakse kõrvale Eesti ravikindlustuse põhiväärtused – solidaarsus ja õiglus –, mis on 20 aastat olnud meie tervishoiu suurimateks saavutusteks ja eeskujuks paljudele riikidele, sh kadestamisväärseks nii soomlastele kui rootslastele,» ütles ta.