Suhkur võib tõsta vererõhku rohkem kui sool

Suhkrut kutsutakse valgeks surmaks. Foto: SCANPIX

Ajakirjas Open Heart avaldatud uuringu järgi suurendab toitudele lisatud suhkur kõrge vererõhu ja südamehaiguste riski tõenäoliselt rohkem kui liigne soolatarbimine.

Kõrge vererõhu ennetamisel räägitakse peamiselt soolatarbimisest, kuid nii mõnigi uuring on juba näitanud, et soolatarbimise vähendamise mõju vererõhule on vaieldav, kirjutab Web MD.

Hiljutine enam kui 100 000 patsienti hõlmanud uuring näitas, et 3-6 grammi soola tarbimine päevas oli seotud väiksema surma ja südameprobleemide riskiga võrreldes nii sellest suurema kui ka väiksema soolatarbimisega. Nii järeldavad uuringu autorid, et soovitused tarbida alla 3 grammi soola päevas võivad olla hoopiski kahjulikud. 

Ent töödeldud toidud kipuvad olema mitte vaid suureks soola- , vaid ka tugevalt rafineeritud süsivesikute allikaks, nagu erinevat liiki suhkrud ja tärklised, mis muunduvad seedekulglas samuti suhkruks.

«Kaalukad tõendid teadusest, rahvastikuuringutest ja kliinilistest katsetest näitavad, et suhkrud, eriti monosahhariid fruktoos, mängivad olulist rolli kõrgvererõhutõve väljakujunemisel. Lisaks viitavad tõendid sellele, et nii suhkrud üldiselt kui fruktoos võivad suurendada üldist südame-veresoonkonna haiguste riski erinevate mehhanismide läbi.»

Sukroos ehk lauasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja fruktoosist. Sukroos on levinud koostisaine tööstuslikult töödeldud toitudes, kuid mitte nii levinud nagu kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup. Kui sukroos koosneb võrdsel määral fruktoosist ja glükoosist, siis maisisiirupis on rohkem fruktoosi (tavaliselt 55 protsenti) ning seda kasutatakse kõige sagedamini puuviljajookides ja limonaadides.

Ühe 0,7-liitrise karastusjoogi joomine tõstab ühe uuringu järgi vererõhku keskmiselt 15/9 mm Hg võrra ja südame rütmisagedust 9 löögi võrra minutis.

Teadlased märkisid, et suhkur võib olla vererõhuga palju rohkem seotud kui sool. Vähemalt kaheksa nädalat kestnud uuringud on näidanud, et suurem suhkrutarbimine suurendab oluliselt nii süstoolset ehk ülemist vererõhku (keskmiselt 6,9 mm Hg võrra) kui ka diastoolset ehk alumist vererõhku (keskmiselt 5,6 mm Hg võrra). Kui jätta välja suhkrutootjate rahastatud uuringud, ilmneb veelgi tugevam seos: vastavad näitajad on siis 7,6 ja 6,1 mm Hg.

Neid, kes saavad vähemalt neljandiku päevasest kalorikogusest lisatud suhkrutest, ähvardab peaaegu kolm korda suurem südamehaiguste tõttu suremise risk.

USAs tarbitakse lisatud suhkruid WHO soovituslikust piirkogusest umbes kaks kuni kaheksa korda rohkem. Kui vaadelda eraldi noori, siis võib nende puhul suhkrutarbimine olla koguni kuus kuni 16 korda kõrgem. 

Teadlaste sõnul võib suhkur tõsta vererõhku läbi sümpaatilise närvisüsteemi stimuleerimise ning südame rütmisageduse tõusu, neerude soola eritamise võime languse jms.

Samas ei ole looduslikult esinevate suhkrute, seehulgas fruktoosi tarbimine nende loomulikus vormis - näiteks puuviljades - kahjulik.

Hiljuti kirjutas Medical News Today ka uuringust, mille kohaselt võib kõrge suhkrusisaldusega jookide regulaarne tarbimine viia immuunrakkude enneaegse vananemiseni, tehes organismi sarnaselt suitsetamisega kroonilistele haigustele vastuvõtlikumaks.