Psühhiaater: Eesti inimesed piitsutavad end liialt takka

Stress võib teha tervisele karuteene.

FOTO: SCANPIX

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juht Anne Kleinberg kirjutab Meditsiiniuudistes, et Eesti inimesed piitsutavad end liialt takka ega hakka õigel ajal oma tervisega tegelema.

Kleinbergi sõnul kannatab 5,6 protsenti Eesti elanikkonnast depressiooni all. Ent kui depressiooni esinemissagedus on meil üsna sarnane teiste riikidega, siis erinevused ilmnevad kaasuvate probleemide osas.

«Eesti inimese depressioon on väga tihedalt seotud halva tervise, invaliidsuse ja inimeste sissetulekutega. Ainult kõige rikkamatel inimestel ei ole depressiooni  ja sissetuleku vahel arvestatavat seost. Ehk siis me oleme haiged, väsinud ja me ei ole rahul kõigi nende väljakutsetega, mis meie ees seisavad. Saavutatud iseseisvusel, oma riigi üles ehitamisel ja mitmel rindel korraga panustamisel on olnud väga kõrge hind. Meie inimestel ei ole seda kapitali baasi, mis turvatunde annab – sääste, kinnisvara jne. Inimesed elavad õhemal jääl kui heaoluühiskonnas,» märkis ta.

Tohter tõdes, et ehkki ka Eesti inimeste depressioon on seotud üksinduse ja kõigi nende teguritega, mis depressiooni põhjustavad, joonistub meie puhul välja just somaatiline kehv terviseseisund. «Kui vaadata uuringuid, mis on eestlaste terviseseisundi kohta olemas, siis need näitajad küll paranevad, kuid inimeste kehaliste haiguste koorem on siiski suur.»

Depressioon sõltub Kleinbergi sõnul paljuski ka terviseteadlikkusest – kui palju me suudame oma stressi ohjata. «Kui palju me teadlikult jagame oma aega töö, puhkamise ja suhete vahel. Ma kardan, et Eesti inimesed piitsutavad end liialt takka ja ei hakka õigel ajal tervisega tegelema. Kui nad oma tervist märkavad, siis suure tõenäosusega on nad juba natuke liiga väsinud.»

Tagasi üles