/nginx/o/2014/12/12/3602537t1hb444.jpg)
Geenivaramusse on kogutud 52 000 eestimaalase ehk ligi viie protsendi Eesti täiskasvanud elanike andmed, mille põhjal alanud teadustöö võimaldab edaspidi senisest täpsemalt haigusi diagnoosida, ennetada ja ravida ning määrata kindlaks haigestumise oht.
Mõne aja pärast peaks juurduma personaalne meditsiin, kus arstile tekib lisa-infoallikas inimese geneetilise infoga. Eesti Geenivaramu direktor ja Tartu ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu rääkis «Terevisioonis», et uuest aastast algavad viimased ettevalmistused geenikiibi kasutamiseks arstiabis, vahendab ERRi teadusportaal.
Metspalu sõnul ütlevad geenikiibile salvestatud andmed arstile, millisele aspektile konkreetse patsiendi juures peaks suuremat tähelepanu osutama.
Mõnel puhul osutavad geenikiibil olevad andmed kiiresti võimalikele tervisehädadele või ka võimalikele tulevikus tekkivatele haigustele.