Platsenta eesasetsuse korral ähvardab naist eluohtlik verejooks

Platsenta eesasetsus. Foto: Allikad: TLÜ, Kai Haldre

Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna naistekliiniku reproduktiivmeditsiini keskuse juhataja Kai Haldre sõnul on keisrilõiked ja viljatusravi suurendanud platsenta kinnitumise tüsistuste, seehulgas platsenta eesasetsuse esinemissagedust.

Dr. Kai Haldre, mida kujutab endast platsenta eesasetsus?

Platsenta eesasetsuseks nimetatakse olukorda, kus see kinnitub emaka alumises osas emakalihasele selliselt, et platsenta serv ulatub emakakaela kanali alguseni või katab seda. Emakakael on torujas emakakeha «pikendus», mis on raseduse ajal suletud, tagades raseduse püsimise emakas ja kaitse mikroobide eest. Sünnituse ajal see «toru» järk-järgult avaneb ja moodustab koos tupega kanali, mille kaudu laps emakast välja nihkub ja lõpuks sünnib.

Kui sellel teekonnal on emakakaela kanalil midagi ees, siis ei saa laps loomulikul teel sündida. Platsenta võib katta täielikult emakakaela kanali või kinnituda servmiselt – emakakaelale väga lähedale. Kuna sünnitusel emakakaela avanemisel emaka alumine osa ja emakakael venivad avaramaks, siis selle protsessi käigus võib seal samas paiknev platsenta emaka seina küljest lahti rebeneda ja tekib verejooks.

Lisaks on olemas veel üks ohtlik seisund, mil üle emakakaela kanali on kinnitunud platsentast väljuvad suured veresooned – ka nende rebenemisel võib tekkida verejooks.

Millised on seisundi sümptomid ja kuidas see diagnoositakse?

Tänapäeval diagnoositakse platsenta asukoht ultraheliuuringul. Seda pole võimalik teha väga varases raseduses, kuna platsenta lõplikku asukohta ei ole võimalik siis määrata. Kui rasedus on umbes poole peal ehk 20. rasedusnädala paiku pakutakse Eestis kõigile rasedatele ultraheliuuringut loote anatoomia hindamiseks. Selle uuringu käigus vaadatakse alati ka platsenta asukohta ja kinnitumist.

Kui sellel uuringul jääb kahtlus platsenta madala kinnitumise või eesasetsuse suhtes, siis mõne aja möödudes korratakse ultraheliuuringut diagnoosi täpsustamiseks. Halvimal juhul, kui ultraheliuuringut pole tehtud, annab platsenta liiga madal kinnitus või eesasetsus endast märku verejooksuna – see võib olla ohtlik nii lapse kui ema elule.

Mida tehakse, kui on selline diagnoos pandud?

Kui diagnoos on püstitatud, siis lepitakse individuaalselt alati kokku, kuidas antud rasedust jälgida ja milline on sünnitamise plaan. Taktika sõltub sellest, mida täpsemalt on ulraheliuuringul ja vahel lisaks ka magnetresonantsuuringul näha.

Kuidas ja mida teha, on juba arstikunsti lahendada. See on üks nendest olukordadest, kus tuleb usaldada arsti ja rasedal on paraku vähe võimalusi otsustamisel kaasa rääkida. Põhjalik nõustamine aitab kaasa õigeaegsele pöördumisele ja taandab ärevust.

Kas vastab tõele, et platsenta eesasetsuse korral ei ole seks, saun ja raske füüsiline treening soovitatav?

Kõrge temperatuur –  nii, et ka kehatemperatuur tõuseb – pole ühelegi rasedusele väga soovitatav, eriti selle algjärgus. Kui raseduse ajal esineb veritsus suguteedest, siis on alati seksuaalelu vastunäidustatud.

Kuid kindlad tõendid seksimise ja füüsilise koormuse mõju kohta platsenta eesasetsusele puuduvad – seda tüüpi võrdlevaid uuringuid on suhteliselt võimatu korraldada. Kaine mõistus ütleb, et ehk selle kriitilise piirkonna väga tugev mehaaniline mõjutamine pole just kõige mõistlikum.

Kas platsenta eesasetsuse korral tuleb alati teha keisrilõige?

Kui on platsenta servmine kinnitus, siis sõltub taktika sellest, kui kaugel on platsenta alumine serv emakakaela kanalist, kas esineb verejooksu, kas varasemalt on olnud keisrilõige ja ka teistest teguritest. Kui platsenta katab emakakaela sisesuudme täielikult, siis on selge, et laps ei saa väljuda emakast läbi platsenta koe ja alati on näidustatud elupäästev keisrilõige.

Kardetuimaks tüsistuseks platsenta eesasetsuse korral on massiivne eluohtlik ja ülikiiret abi nõudev verejooks, mis võib tekkida enne sünnitust, sünnituse ajal, operatsiooni ajal.

Vahel on nii, et väike veritsus esineb juba raseduse ajal, aga rasedus pole veel täis kantud. Kuni 32. rasedusnädalani on iga võidetud päev olulise tähtsusega, muidu oleks laps väga enneaegne. Siis vahel soovitatakse olla haiglas, kuna naine on justkui «pommi otsas», mis võib ootamatult lõhkeda. Siis on kiire abi olemasolu kriitilise tähtsusega. Püütakse rasedust pikendada hoolika jälgimise all nii palju kui võimalik.

RISKITEGURID:

• naise vanus – mida vanem sünnitaja, seda enam esineb
• varasem platsenta eesasetsus
• korduvsünnitus
• rasedus, mis on saavutatud kehavälisel viljastamisel (on leitud, et risk suureneb isegi kuus korda)
• kõige olulisem riskitegur on varasem keisrilõige – kuna kogu maailmas suureneb keisrilõigete sagedus, siis esineb ka erinevaid platsenta kinnitumise tüsistusi, sealhulgas platsenta eesasetsust sagedamini. See on ka üks olulisematest põhjustest, miks keisrilõike tegemiseks peab alati olema tõsine meditsiiniline näidustus.

Allikad: TLÜ, Kai Haldre