Doktoritöö: rahulolevad inimesed on olevikuhetkedes rohkem kohal

Värske doktoriuuring tõi välja, et mida rahulolevam on inimene oma eluga, seda positiivsemalt suhtub ta minevikku ja on rohkem kohal ka olevikuhetkedes. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Tallinna Ülikooli doktorant Riin Seema uuris inimese meeleteadlikkust ja suhtumist oma minevikku, olevikku ning tulevikku ja leidis, et need on seotud inimese isikliku heaoluga.

Eestis tehtud uuringust selgus, et kõrge meeleteadlikkuse tase on seotud psühholoogiliselt kõige tervema ajaperspektiivi profiiliga – balansseeritud ajaperspektiiviga, mis tähendab segu keskmistest kuni kõrgetest punktidest positiivse mineviku, hedonistliku oleviku ja tuleviku skaalal ning suhteliselt madalatest  punktidest negatiivse mineviku ja fatalistliku oleviku skaalal, vahendab Tallinna Ülikool.

«See tähendab, et inimesed, kelle meeleteadlikkus on suurem, on rohkem avatud, tähelepanelikud ja teadlikud sellest, mis toimub käesoleval hetkel, samas nad mõtlevad oma minevikule pigem positiivselt kui negatiivselt, naudivad mõõdukalt käesolevat hetke, on optimistliku suhtumisega tulevikku, planeerivad oma tulevikku ja viivad oma plaanid ellu,» tõdes Seema. Sarnane tulemus saadi nii täiskasvanud õppurite valimis kui ka psühhoteraapiasse pöördunud inimeste hulgas.

Täna kaitstava doktoritöö «Mindfulness’i ja ajaperspektiivi küsimustikud ja nende seosed subjektiivse heaoluga Eestis» üheks eesmärgiks oli kindlaks teha, kas budistlikust psühholoogiast pärit ja lääne psühholoogias moodsaks saanud konstrukt, mindfulness ehk meeleteadlikkus, teadvelolek, on omadus, mis iseloomustab ka eestlasi.

«Uuriti ka seda, kuivõrd see, kui meeleteadlik inimene on ja kui sageli ta mõtleb oma minevikule, olevikule või tulevikule positiivselt või negatiivselt, on seotud psühholoogilise heaoluga,» selgitas töö autor.

Doktorandi sõnul on saadud teadmine kasulik psühhoterapeutidele. «Uuring näitas, et selleks, et parandada inimeste enesehinnangut ja subjektiivset heaolu, on oluline vaadata klientide psühholoogilist suhtumist aega holistilikult, teadvustades nende suhtumist minevikku, olevikku ja tulevikku,» märkis ta.

Kuna meeleteadlikkus on seotud balansseeritud ajaperspektiiviga, siis meeleteadlikkuse suurendamine ja ajaperspektiivi balansseerimine on psühhoteraapias olulised.  Doktoritöös selgus, et meeleteadlikkus ja ajaperspektiiv paistavad olevat omadused, mis on mõõdetavad enesehinnanguskaaladega MAAS ja ZTPI.

Uuringu põhjal leidis esialgset kinnitust, et meeleteadlikkus ja ajaperspektiiv kirjeldavad inimesi, sõltumata nende keelest ja kultuurist.