/nginx/o/2009/06/10/192367t1h1772.jpg)
Uurijad avastasid, et teatud meditatsioonitehnika mõjutab füüsiliselt aju seisundit.
Mediteerimine muudab aju seisundit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt leidsid Hiina ja USA teadlased, et isegi lühikese mediteerimiskursuse järel tugevnevad ühendusteed nende aju osade vahel, mis reguleerivad emotsioone, kirjutab Daily Mail.
Täpsemalt oli vaatluse all integratiivse keha ja meele treeningu nime all tuntud meditatsioonitehnika IBMT. See põhineb traditsioonilisel Hiina meditsiinil ja paneb rõhku nii kehaasendile, mentaalsete piltide loomisele, keha lõdvestamisele kui hingamisele.
IBMT mõjude uurimiseks korraldati kuu aega kestnud uuring, mille raames algajad igal tööpäeval pool tundi rühmas mediteerisid. Teine algajate rühm tegeles samal ajal harilike lõdvestumistehnikate õppimisega.
Osalejate aju skaneerimine näitas, et IBMTga tegelenud inimestel hakkasid erinevate ajuosade vahelised ühendusteed tugevnema juba kuuetunnise harjutamise järel. Teise rühma puhul sellist mõju ei täheldatud. 11 treeningtunni järel oli erinevus juba selgelt näha.
Kõige suuremad muutused tekkisid aju eesmises vöökäärus, mis aitab reguleerida käitumist ja emotsioone. Eesmise vöökääru vähest aktiivsust on siiani seostatud dementsuse, hüperaktiivsuse, depressiooni ja skisofreeniaga.
Sama uurimisrühma varasemad katsed näitasid, et juba viiest 20 minuti pikkusest IBMT sessioonist piisab, et märkimisväärselt stressi vähendada.