Peeniseprobleem, mida mehed eiravad

Foto: SCANPIX

Enamik mehi, kel on diagnoositud erektsioonihäire, ei kasuta selle raviks väljakirjutatud tablette, väidab värske Lõuna-Illinois’i ülikooli meditsiinikooli uuring.

Uuringu läbiviijad analüüsisid 6,2 miljonit tervisekindlustuse juhtumit, kus meestel oli diagnoositud erektsioonihäire. Neist vaid 25 protsenti täitsid arstide ettekirjutisi ning ostsid raviks välja kirjutatud ravimeid, tehes läbi kogu vajaliku ravikuuri, vahendab meesteajakiri Men's Health.

Kuigi uuringust ei selgunud, mis võis olla põhjuseks, miks paljud mehed ravimid välja ostmata jätsid, arvatakse, et vastus peitub tablettide kõrges hinnas. Ka võib põhjuseks pidada seda, et meestel on piinlik apteeki sellise ravimi järele minna või arvatakse koguni, et probleem pole piisavalt tõsine, et vajaks ravi.

Olenemata põhjusest, on ravi igal juhul oluline. Seda eriti juhul, kui arst on ravimid välja kirjutanud ning eeldab, et patsient nendega end ka ravib.

Erektsioonihäireteks kasutatakse mitmeid erinevaid ravimooduseid, kõik lähtuvalt sellest, mis on häire põhjustajaks.

1. PDE5 inhibiitorid

PDE5 inhibiitorid kirjutatakse kõige sagedamini erektsioonihäirete puhul välja. Koguni 75 protsendile antud uuringus kajastatud meestest said kuuriks need ravimid.

PDE5 inhibiitoreid on kolme tüüpi – sildenafiil (Viagra), tadalafiil (Cialis) ja vardenafiil (Levitra). Toime on neil kõigil peaaegu sama ning need töötavad ka samadel põhimõtetel. Need ravimid aitavad silelihastel lõtvuda ning veresoontel paisuda, mis soodustab omakorda erektsiooni teket.

Olgugi, et nende kolme ravimi tööpõhimõtted on üsna sarnased, esineb nende toimes üsna olulisi erinevusi. Näiteks Cialis kestab neist kõige kauem – erinevate andmete kohaselt kokku kuni 36 tundi. Selle ravimi kasutaja ei pea muret tundma ka selle pärast, mida ta sööb.

Viagra ja Levitraga on lugu pisut teine. Kõrge rasvasisaldusega toit võib blokeerida ravimi imendumise. See omakorda tähendab, et pärast kõva õhtusööki võib voodirõõmud mõttest pühkida. Suure toidukorra ja ravimite võtmise vahele peaks jääma vähemalt kaks tundi.

Kõigil PDE5 inhibiitoritel on aga sarnased kõrvalmõjud – kasutaja võib tunda peavalu, õhetust või kõrvetisi. Viagraga võib muutuda ka kasutaja värvitaju – asjad võivad oma värvuselt näida pisut sinakad või violetsed. Cialis võib tekitada aga kerget valu, mis võib tuleneda veresoonte paisumisest.

Kui üks ravim tulemust ei anna, võib arst välja kirjutada järgmise PDE5 inhibiitori. Enamikule meestest on need kolm andnud tulemuse. Kui ükski neist ei aita, liigutakse enamikul juhtudel edasi järgmiste ravimite juurde.

2. Alprostadiil

Kui tabletid ei aita – olid need kas soovitud tulemuseta, liiga kulukad või kannatasid liialt tugevate kõrvalmõjude käes – siis võib arst paluda sul katsetada alprostadiili.

Selle ravimi tööpõhimõte on sarnane eelmistega – lõdvestades silelihaseid ning suurendades verevoolu, võimaldades nii erektsiooni. Ravimi manustamine toimub vaid teisiti – seda, kas süstitakse peenisesse või paigaldatakse raviküünlana (uretraalpulk – toim) kusetorusse.

Mehed võivad esimese valiku puhul üsna hirmul olla, kuid pärast esimest kokkupuudet leiab enamik, et asi polnudki kartmist väärt.

Üks selle ravimi potentsiaalseid kõrvalmõjusid on priapism ehk pikaajaline (ja valulik) erektsioon.

3. Meessuguhormoonide asendusravi

Testosterooni asendusravi kirjutati 31 protsendile meestest, kelle andmeid uuringus vaadeldi. Kasutada tohiks seda ravi üksnes nende meeste peal, kel on testosteroon tõepoolest madal. Arvudesse pandult – alla 65-aastastel patsientidel, kellel testosterooni sisaldus veres alla 300 ng/dl.

Madal testosteroonitase võib põhjustada madalat sugutungi, üleüldist energiat ning ka erektsioonihäireid. Asendusteraapia võib aidata nende sümptomite paranemist. Ravi võib tähendada iganädalasi süste või igapäevast plaastri- või geeliravi.

Kui testosteroonitase saavutab normaaltaseme, siis lisa manustamine ei aita erektsiooni tekitada – see võib kaasa tuua hoopis ohtlikumaid kõrvalmõjusid, millest karmimate tagajärgedega võib olla südameinfarkt või insult.