Kaaries ei teki iseenesest

Foto: SCANPIX

Kõik lapsevanemad unistavad sellest, et nende võsukeste hambad oleksid terved. Kuid sageli on nad ise süüdi selles, et kaaries tabab juba lapse piimahambaid, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Traditsiooniline hammaste tervise kuu, mida viib novembrikuus läbi Tallinna hambakliinik Kliinik 32, oli tänavu pühendatud laste hammastele.

«Sageli emad ja isad eeldavad, et kui neil on hambad terved, siis ei teki selles osas probleeme ka lastel, ja et kui on vastupidi, siis on kaaries lihtsalt vältimatu,» rääkis kliiniku peaarst Lauri Vahtra.

Tegelikult võib kaariest pidada nakkushaiguseks, mida kutsuvad esile niinimetatud kaariest kandvad mikroorganismid, mis pikema aja jooksul fermeenteerivad ära toidusüsivesikud ja selle tulemusel moodustuvad happed, mis kahjustavad hammaste emaili. Kuid iseenesest need kaariest kandvad mikroorganismid suhu ei teki – see toimub neid ohtralt sisaldava sülje sattumisel lapse suhu. Kuidas see juhtub?

Tavaliselt inimesed ei teadvusta kaariese nakkuslikku olemust. Ilmselt pole aga kellelegi võõras vaatepilt, kus ema võtab mahakukkunud lapse luti, laseb selle oma suust läbi ja seejärel annab tagasi lapsele. Sageli antakse lapsele süüa sama lusikaga, millega ollakse ise eelnevalt toitu maitsnud. Samuti tuleb sageli ette, et vanemad hammustavad pähkli või kommi lapse jaoks väiksemaks või lakuvad beebi näpud puhtaks, seejärel paneb ta need aga endale suhu.  

Kõige sagedamini teevad seda emad, kuid tihti ka vanaemad ja hoidjad. Paljud emad väidavad, et süljekontakt lapsega on vältimatu. Kuid tohtrite hinnangul on see üldise hügieeni ja kaariese olemusest arusaamise küsimus.

Hambaarstid soovitavad:

• Kui lutt kukub põrandale, pese see puhtaks jooksva vee all. Kui lähed lapsega koos kodust välja, võta igaks juhuks kaasa mitu varulutti ja veepudel, millega vajadusel maha kukkunud lutt puhtaks pesta.
• Kui tahad maitsta toitu, mida annad lapsele, tee seda teise lusikaga, mitte aga samaga, millega toidad last. Et lusikaid mitte segamini ajada, võta lapsele teistest eristuv lusikas.
• Püüa vähendada kaariest kandvate bakterite hulka oma suuõõnes: lase hambaarstil hambad enne lapse sündi korda teha, kasuta fluoriidi, kloorheksidiini või ksülitooliga hambapastat ning jälgi pidevalt oma suuhügieeni.
• Pärast seda, kui lapsel hakkavad hambad lõikuma, peaksid pereliikmed kasutama kloorheksidiiniga suuvett ning ksülitooliga närimiskummi, pastille või dražeesid. Ksüliit on looduslik suhkruasendaja, mida bakterid ei saa toiduks kasutada ning mis takistab nende kleepumist hammaste pinnale.

Kõigi nende meetmete järgimisel langeb täiskasvanud inimestel kaariest kandvate bakterite hulk suuõõnes märgatavalt ning kui nende sülg peaks siis kogemata lapse suuõõnde sattuma, on nakatumise oht juba oluliselt väiksem.

Teine oluline kaariese teket soodustav faktor on lapse vale toitmine – ohtralt suhkrurikkaid jooke ja piimasegusid, lutipudelite sage kasutamine ja ka luti imemise harjumus.

Üks oluline lapse kaariese profülaktika meetod on suuõõne korralik hügieen. Alates esimese hamba lõikumisest tuleb seda puhastada vee või saialilletõmmisega niisutatud salvräti või riidega.

Pärast esimeste hambakroonide täielikku lõikumist võib hakata neid puhastama spetsiaalse laste hambaharjaga. Kõige parem on seda teha hommikuti pärast hommikusööki ja õhtuti enne magamaminekut.

Alates esimesest eluaastast saab hakata kasutama selles vanuses lastele mõeldud hambapastat. Nende tootmisel on võetud arvesse, et lapsed ei oska veel korralikult sülitada ja seetõttu ei ärrita nende koostis limaskesta. Seejuures tuleb hambaharjale pigistada selline hambapasta kogus, et hambaharja harjased vaid otstest sellega koos oleks. On olemas ka üks lihtne reegel, mille järgi otsustada, kui palju hambapastat läheb lapse hammaste puhastamiseks vaja – orienteeru lapse väikese sõrme küüne suurusest.

Arstid väidavad, et kui lapsel ei ole 12. eluaastaks kaariest tekkinud, siis suure tõenäosusega on tema hambad terved ka edaspidi.