/nginx/o/2014/12/17/3615793t1h467a.jpg)
Spetsialisti sõnul ei tasu hoida oliiviõli külmkapis, sest soojemas kohas sulavad küll külmaga hangunud tükikesed, kuid temperatuuride vaheldudes vähenevad õli toiteväärtuslikud omadused.
Kas oliiviõli tuleks hoida külmkapis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetuse poole pöördunud lugeja uuris, kas oliiviõli oleks mõistlikum hoida külmkapis või sobiks õlile paremini toatemperatuur. «Hoidsime õli külmkapis ja see läks kuidagi osaliselt tükki ja oli üsna ebamugav kasutada,» kirjeldas lugeja oma kogemust.
Veebipoe MyItaly omanik ja oliiviõlide maaletooja Heret Pauskari sõnul tuleks säilitada oliiviõli pimedas, tumedas klaaspudelis, võimalikult õhukindlalt ja soojusallikatest eemal. Ideaalne temperatuur oliiviõli säilitamiseks on 17 kraadi.
Oliiviõli külmkapis hoidmisel tekkivad selles hangunud õli tükikesed. Pauskari sõnul on see normaalne ning õli uuesti soojas hoides need kaovad. «Selline külmutamine kuumutamine aga õlile head ei tee ning nii tema organoleptilised kui ka toiteväärtuslikud omadused vähenevad,» rääkis ta.
Täpsemalt õlidest
«Oliiviõli nagu iga teinegi rasv ja õli koosneb erinevatest rasvhapetest, mille molekulis on erinev arv ahelaid ja kaksiksidemeid,» selgitas Pauskar. Kui õlis on ülekaalus lühema ahelaga rasvhapped ja neil on vähe kaksiksidemeid, on see rasv tahke juba toatemperatuuril. Näiteks kookosrasv on juba toatemperatuuril tahke.
Kui aga õli moodustavad suuremas osas keerukama struktuuriga rasvhapped ehk pikad ahelad ja neis esineb kaksiksidemeid, on see rasv toatemperatuuril vedel, külmkapis aga hangub.
«Piltlikult öeldes annab pikk ahel ja kaksiksidemed molekulile liikuvuse ja vedeluse. Samas on nad kergemini rääsuvad,» ütles Pauskar. Tema sõnul on sellised rasvhapped inimestele hädavajalikud, et sünteesida keerukamaid ühendeid, just oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid. Samuti kasutab keha selliseid rasvu rakumembraanide ehituses.
Oliiviõli koosneb monoküllastumata oeliinhappest. Lisaks leidub selles umbes kümme protsenti oomega-3-ja oomega-6-rasvhappeid.
Pauskari sõnul koosnevad erinevad oliiviõli sordid eri hulgas küllastunud ja küllastumata rasvhapetest ning see oleneb kasvupiirkonnast ja sordist. Need õlid, milles on rohkem küllastunud rasvhappeid, on paksemad ja kreemisemad ning hanguvad madalal temperatuuril kiiremini. «Neis tekib kiiremini ja rohkem terakesi,» ütles Pauskar.