/nginx/o/2012/02/29/990176t1h5d9c.jpg)
Eesti perearstide seltsi president Diana Ingerainen avaldas head meelt, et pikad ja rasked läbirääkimised haigekassaga on olnud tulemuslikud.
Ingerainen: läbirääkimised haigekassaga olid pikad ja rasked
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi aasta kestnud läbirääkimiste järel leppisid haigekassa ja perearstide selts kokku üldarstiabi rahastamise lepingu üldtingimustes aastateks 2015-2019. Ingeraineni kinnitusel on kvaliteet alati olnud seltsi prioriteet ning järgmise viie aasta raamlepingu üks olulisemaid muudatusi puudutabki kvaliteeti.
Nimelt leppisid haigekassa ja perearstide selts kokku, et täpsustavad põhimõtteid, kuidas saaksid mõlemad osapooled toetada kvaliteedisüsteemi arendamist ja jälgimist perearstikeskuste poolt. Muuhulgas on plaanis liita haigekassa kvaliteedisüsteem perearstide seltsi enda kvaliteedisüsteemiga.
«Mul on hea meel saavutatud kokkuleppe üle, et meie poolt algatatud praksiste kvaliteedisüsteem, mis hindab praksiste korraldust, sh infokättesaadavus patsientidele, ligipääs telefonitsi jne, viiakse kokku kliinilise töö kvaliteedikriteeriumitega,» kommenteeris Ingerainen muudatusi. Ta loodab, et ehk juba 2016. aastal mõõdetakse perearstide tegevust uue süsteemi järgi.
Kuna kvaliteeditasu on tõusnud, peaks see perearste ka rohkem motiveerima kvaliteedisüsteemis osalema. «Siiani ei ole paljudel perearstidel olnud ressurssi selles osalemiseks, kuna see on väga suur korralduslik tegevus, näiteks tuleb otsida kroonilised haiged üles, neile helistada ja nad vastuvõtule kutsuda, kuid järgmisest aastast tõuseb ka abilise tööjõu osakaal ehk me saame rohkem lisaressurssi,» rääkis ta.
Praegu teeb keskmine perearst tööpäeva jooksul umbes 25 konsultatsiooni, mistõttu on lisatööjõud väga oluline.
Ingeraineni sõnul on veel üheks oluliseks sammuks edasi võimalus kaasata enda meeskonda kliiniline psühholoog ja logopeed. Ehkki detailide üle veel arutatakse, hakkab muudatus tulevas aastast kehtima.
Nimelt luuakse perearstidele teraapiafond, tänu millele saab perearst suunata oma patsiendid otse kliinilise psühholoogi ja logopeedi vastuvõtule ehk kaob vajadus eriarsti kui vahelüli kasutamise järele ning inimene saab kiiremini abi. «Näiteks tuleb minu juurde ärevushäirega patsient ja ma tean, et ta vajab kliinilise psühholoogi abi ja ma tean, et see abi võiks enam-vähem olla kognitiivne käitumuslik teraapia. Kui ma täna pean patsiendi suunama eriarsti juurde, siis järgmisest aastast saan ta otse psühholoogi juurde saata,» rääkis Ingerainen, kelle sõnul on tegemist hästi patsiendikeskse lähenemisega.
Järgmisest aastast tõuseb ka uuringufondi piirmäär viie protsendi võrra kõigile perearstidele, tänu millele saavad perearstid patsiente vajalikele lisauuringutele suunata.
Muudatused puudutavad ka e-konsultatsiooni valdkonda. Kui seni said perearstid suunata patsiendi e-konsultatsioonile kõrva-nina-kurguarsti, kopsuarsti, uroloogi, endokrinoloogi ja reumatoloogi juurde, siis järgmisest aastast lisanduvad pediaatria, neuroloogia ja hematoloogi e-konsultatsioonid.
Haigekassa juht Tanel Ross ütles, et üldarstiabi arendamise peamisteks eesmärkideks on patsientide terviseprobleemidele kiiremate lahenduste leidmine ning aidata ka perearstidel oma töö kvaliteeti tõsta. Tema kinnitusel on ja jääb esmatasand haigekassa prioriteediks ning selle tugevdamine on vajalik eelkõige eriarstide koormuse vähendamiseks.
Esmatasandi rahastamine tõuseb 2015. aastal umbes kaheksa protsenti.