/nginx/o/2011/12/05/864862t1ha634.jpg)
On selge, et hea füüsiline vorm on iseenesest tervisele kasulik, kuid nüüd tõestasid teadlased uuringu käigus, et kõrge treenituse tase vähendab hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve riski.
Tõestatud: treenitus vähendab kõrgvererõhutõve riski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of the American Heart Association avaldatud uuring vaatles hea füüsilise vormi seost vererõhuga. Vaatlusalusteks olid seejuures patsiendid, kes pandi tegema koormustesti, et välja selgitada, kas nende õhupuudus ja valud rinnus olid isheemia (südamelihase hapnikuvaegus arterite ummistuse tagajärjel) põhjustatud, kirjutab Medical News Today.
«Kui sa teed trenni ja oled heas vormis, on sul märksa väiksem tõenäosus kõrgvererõhutõve väljakujunemiseks kui neil, kelle muud näitajad on samad, kuid kes ei ole heas füüsilises vormis,» ütles uuringu autor dr. Mouaz H. Al-Mallah.
Teadlased võtsid vaatluse alla 57 284 koormustestides osaleja andmed aastatest 1991-2009. Neist 35 175-l oli esinenud kõrget vererõhku.
Teadlased hindasid osalejate füüsilist vormi, mõõtes, kui palju hapnikku nende keha kasutas ühe kehakaalu kilogrammi kohta minutis ja kui palju energiat nad põletasid seeläbi ainevahetuse ekvivalentides (MET – metabolic equivalent) mõõdetuna.
Kui 1 MET esindab energiahulka, mida keha kulutab puhkeolekus, siis suur number peegeldab kõrge intensiivsusega treeningu ajal toimuvat. Mida suurema numbri inimene koormustestil saavutab, seda suuremat treenitust see tema puhul näitab.
Teadlased täheldasid, et osalejad, kelle energiakulu oli kõige intensiivsema harjutuse ajal alla 6 METi, oli uuringuperioodi alguses tervelt 70 protsenti sagedamini kõrge vererõhk. Samas nendest, kelle maksimaalseks tulemuseks oli 12 METi, esines kõrgvererõhutõbe vähem kui pooltel.
Neid, kes suutsid viia oma energiakulutuse koormustesti ajal 12 METi või kõrgema näitajani, ohustas alla 6 METi saavutanutega võrreldes kõrge vererõhu hilisem väljakujunemine 20 protsenti väiksema tõenäosusega.
Uuringuperioodi jooksul registreeriti kokku 8053 uut kõrge vererõhu juhtu. 49 protsenti uutest juhtudest olid kõige kehvemas füüsilises vormis patsiendid (alla 6 METi) ja vaid 21 protsenti olid kõige paremas füüsilises vormis patsiendid (üle 12 METi).
Kuigi uuringus võeti vaatluse alla väga suur valim, olid kõik osalejad üldpopulatsiooniga võrreldes juba keskmisest veidi suurema südame-veresoonkonna haiguste riskiga, mis võis saadud tulemusi mõjutada.
Dr. Al-Mallah sõnul oleks vaja põhjalikumat uuringut, mis selgitaks välja, kuidas treenituse parandamine või vastupidi vererõhku pikema aja jooksul mõjutab. Antud uuringus ei vaadeldud eraldi ka seda, milline oli osalejate füüsiline aktiivsus igapäevaelus – järeldused tehti vaid koormustesti tulemuste põhjal.
Siiski märkis dr. Al-Mallah, et inimese treenituse tase ennustab päris hästi seda, kas tal võib välja kujuneda kõrge vererõhk või mitte.