/nginx/o/2012/07/25/1233406t1h67bf.jpg)
Kehva tujuga võib sõbra või lähedase kallistus olemise palju paremaks teha, kuid uue uuringu järgi ei aita kallistamine pelgalt emotsionaalselt, vaid võib kaitsta meid ka viirusnakkuste eest.
Kas kallistamine aitab haigestumist ära hoida?
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
22. detsember 2014, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu juhtivautor Sheldon Cohen ja tema kolleegid Pittsburgi Carnegie Melloni ülikooli Dietrichi kolledžist leidsid, et sage kallistamine koos sotsiaalse toega võib alandada stressiga seotud vastuvõtlikkust nakkustele, ennetades või vähendades seeläbi haigestumise riski, kirjutab Medical News Today.
Ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimus sai alguse mõttest, et kallistamine pakub sotsiaalset tuge, esindades lähedast suhet teise inimesega.
Coheni sõnul on varasemad uuringud näidanud, et teistega pidevalt konfliktis olevatel inimestel on kehvem vastupanuvõime nn külmetusviiruste suhtes, samas kui need, kes kogevad sotsiaalset tuge, tunduvad olevat kaitstud stressi tagajärjel tekkiva ärevuse ja depressiooni eest.
Uuring hõlmas 404 tervet täiskasvanut, kes täitsid küsimustiku, mis puudutas seda, kui suurt sotsiaalset tuge nad enda hinnangul kogesid. Lisaks osalesid nad 14 järjestikusel õhtul telefoniintervjuudes, kus arutati nende konflikte teiste inimestega ja seda, kui palju nad olid päeva jooksul kallistanud.
Järgmisena nakatati katsealuseid levinud külmetusviirusega ja pandi karantiini, kus neid jälgiti infektsiooni ja haigestumise märkide suhtes.
Nii leidsid teadlased, et need, kes kogesid enda sõnul suuremat sotsiaalset tuge, olles samal ajal kellegagi ka konfliktis, nakatusid külmetusviirustesse väiksema tõenäosusega. Saadud kallistused andsid seejuures umbes kolmandiku sellest kaitsvast toimest.
Lisaks selgus, et osalejatel, kes nakatusid küll viirusesse, kuid kogesid enda sõnul suuremat sotsiaalset tuge ja said rohkem kallistusi, ei tekkinud nii tugevaid sümptomeid kui neil, kes kogesid vähem sotsiaalset tuge ja said vähem kallistada, seejuures sõltumata sellest, kas nad kogesid konflikte või mitte.
Coheni sõnul näitavad need uuringutulemused, et lähedase inimesega kallistamine võib anda sotsiaalse toe olemasolu tunde ning sagedasem kallistamine võib leevendada stressi kahjustavat toimet.
«Kallistuse ilmnenud kaitsev toime võib tuleneda füüsilisest kontaktist endast või siis sellest, et kallistamine sümboliseerib toetust ja lähedust. Igal juhul on need, kes rohkem kallistavad, nakkuste eest teatud määral paremini kaitstud,» rääkis ta.