Kohupiimalisand teeb beebitoidu toekamaks

Väike kohupiimalisand puu- või köögiviljapürees on ka beebi esimesel eluaastal täiesti omal kohal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi lehmapiimast valmistatud tooteid soovitavad arstid lastele anda alates teisest eluaastast, on väike kohupiimalisand varem antavas puu- või köögiviljapürees täiesti omal kohal.

Nimelt sisaldavad kohupiima mõned poes müüdavad imikupüreed, mille peale on märgitud «alates 6. elukuust», kuid Ida-Tallinna Keskhaigla lastearsti Reet Raukase sõnul ei tasu sellest ära kohkuda. Vähesel määral võidakse kohupiima beebitoidule lisada kalorsuse tõstmiseks, sest näiteks õunapüree on muidu suhteliselt lahja söök.

Küll aga tuleks Raukase sõnul jälgida, et imikutoidus ei oleks peaaegu üldse soola ega suhkrut. Sool koormab liigselt beebi neere ja seetõttu võiks selle päevanorm olla vaid 1–2 grammi.
«Kui toidu valmistamisel üks terake soola panna, siis midagi hullu ei ole, aga samas meil on kalduvus süüa liialt soolast toitu, mis on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks,» tõdes lastearst.

Suhkur sobib tema sõnul mõistlikkuse piires hapude marjade ja puuviljade magustamiseks. Fruktoosi ehk puuviljasuhkru, mis toidule lisatuna ei ole omastatav, asemel peaks Raukase sõnul eelistama tavalist suhkrut.

Üldiselt vajab imik rinnapiima kõrvale lisatoitu alates kuuendast elukuust, kuna siis muutub tema soolestik tugevamaks ning puudu jääb mikroelementidest, rauast ja ka toidu kalorsusest. Alustada võiks kas köögiviljapüreest või pudrust ning kõige parem on seejuures toit ise valmistada.

«Kui me tahame, et aastane laps hakkaks sööma pere toitu, siis meil ongi ju vaja tutvustada neid maitseid. Valmis imikuputru, mis on puuviljalisandiga – seda toitu kindlasti kodus keegi pärast ei söö,» selgitas Raukas.

Köögiviljapüree valmistamiseks võib kasutada kõiki pehme maitsega eestimaiseid köögivilju, kaalikas ja peet sobivad aga alles alates teisest eluaastast. Püree peab olema pehme ja ilma tükkideta – kõige lihtsam on seda teha saumikseri abil, kartuli võib aga lihtsalt hõõruda läbi sõela.

Kui laps on mõnda aega lisatoitu saanud, võiks sellele lisada ka liha, mis on peamine rauaallikas. Uusi komponente tuleks Raukase sõnul lisada ühe kaupa, sest siis saab kohe aru, kui mõni toiduaine lapsele ei sobi. Näiteks kapsas võib tekitada väga tugevaid gaase.

Üheksa kuu vanuselt võib lihaga köögiviljapüreele lisada ka veidi toiduõli või võid ning natuke ka lehmapiima. Eraldi piimatooted sobivad aga alates teisest eluaastast. Toitude maitsestamisel võib Raukase sõnul vabalt kasutada tilli, peterselli, sellerit, sibulat ja küüslauku.

Küll aga ei soovita lastearst anda imikule mannaputru, mis annab tühje kaloreid ega sisalda vajalikke toitaineid. Joogina võib rinnapiima kõrval pakkuda ka vett, kui laps sööb juba 300 grammi lisatoitu päevas.