/nginx/o/2014/10/28/3467375t1h9e10.jpg)
Alkoholismi põdevad vanemad on Soomes läbiviidud uuringu kohaselt neljandiku 12-18-aastaste laste mure.
Iga neljas Soome laps kasvab alkoholilembelise vanemaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal kirjutab et alkoholism Soomes on probleem, millest vähesed avalikult sõna võtta soovivad.
Ekspertide hinnangul ei tohiks naised ühe õhtu jooksul juua rohkem kui viis drinki ning mehed rohkem kui seitse. Ligi viiendik mehi ja umbes kümme protsenti naisi, kes alkoholi joovad, ületavad need piirid kaugelt.
Sageli on probleem aga perekonnas sees ning alkoholi liigtarvitaja eitab oma häda. Paljudel juhtudel on tegemist lapsevanemaga, kel on väga hea töökoht, kes tuleb igal õhtul koju oma pere juurde avades veini- või õllepudeli. Esimesele klaasile järgneb teine ning peagi on pudel tühi ning emme või issi tõuseb diivanilt, et avada järgmist.
Soome heategevusorganisatsioon Lasinen lapsuus (habras lapsepõlv – toim.) viis läbi uuringu, milles palus lastel anda oma vanemate suhtele alkoholiga hinnang. Muuhulgas leiti, et üks neljast 12-18-aastasest lapsest leiab, et tema vanema alkoholilembus on põhjustanud talle otsest kahju.
«Joomist on Soomes pikka aega peetud inimeste eraasjaks – see pole kellegi teise asi. Kuid kui laps sünnib probleemsesse perre, on siin ühiskondlikud ohud kõigile temaga kokkupuutuvatele osapooltele,» leiab lastekodu töötaja Sari Airas.
Airase sõnul on Lõuna-Euroopa veinimekkimise kultuur jõudnud ka Soome, kuid aeg on näidanud, et soomlased ei oska veini mõõdukas koguses nautida.
Lapsevanema alkoholi joomise tagajärjed lapse tervisele on sageli tajutavad ka lastekodus, selgitab Airas. Laste vankumatu lojaalsus oma vanemate vastu sunnib neid alkoholismiprobleemi salajases hoidma, mis omakorda tekitab nende õlule suure koorma. Nad ootavad, on hirmul ja paljudel juhtudel peavad sekkuma ka füüsilistesse kaklustesse. Alkoholijoobes vanemad hirmutavad lapsi, muudavad nad närviliseks ning liigne alkoholi tarvitamine võib kõige tipuks murda usalduse lapse ja vanema vahelises suhtes pöördumatult.
Näiteks on õpetanud lastekodusse sattunud laste vanemad neile valetamist ja ebameeldivaid tõsiasju varjama.
«Alkoholilembene ema võib põhjustada lapsele väga suurt psühhosotsiaalset probleemi. Näiteks kroonilist häbitunnet, pidevat ahastust, õnnetustesse sattumise ohtu, üldtervislikke ja psühhosomaatilisi häireid,» loetleb Airas.
Vanemad omakorda, kes oma probleemi laste eest varjata püüavad, ei saavuta seda kunagi. Lapsed on alati teadlikud ja märkavad sageli rohkem detaile, kui vanemad ise tähele pannagi suudavad.
Airase soovitus neile lastele, kes sellise probleemi all kannatavad, on lihtne – rääkida tuleks mõne teise täiskasvanuga. Kas mõne noorsootöötajaga või mõne vanema sõbraga. «Rääkimine on esimene samm probleemiga tegelemisel,» selgitab Airas.