Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/30/3643271t1h12c2.jpg)
Vaatamata sellele, et ühemunakaksikute pärilikkusaine on pea täielikult identne, on nende sõrmejäljed siiski erinevad. Papillaarjoonte võrgustiku kujunemises mängivad lisaks geenidele keskset rolli ka üsas loote arengu ajal valitsevad keskkonnatingimused.
Näiteks võivad orgude ja kõrgendike lõplikus kujus oluliseks saada erinevate hormoonide täpne tase, vererõhk, loote asend, sõrmede kasvukiirus esimese trimestri lõpus või isegi väikesed erinevused kaksikute nabanööri pikkuses, vahendab ERRi teadusportaal.
Nõnda kujutavad papillaarjooned suurepärast näidet sellest, kuidas geenid võivad anda ette küll üldise ehitusplaani, kuid lõpptulemi määravad kõigele vaatamata väikesed, kuid juhuslikud sündmused.
Tänaseni pole teada ühtegi juhtu, kus kahe inimese sõrmejäljed oleksid olnud täpselt samasugused.