Teadlaste sõnul toodavad keha immuunrakud – täpsemalt nuumrakud – allergilise reaktsiooni korral ensüüme, mis kutsuvad esile kudede turse ja veresoonte laienemise, põhjustades naha punetust või löövet. Samuti võib see vallandada hingamisraskused, šokiseisundi või südamerabanduse, kirjutab Medical News Today.
Uue uurimuse raames võtsid teadlased vaatluse alla eri soost hiired, kellel kutsuti esile anafülaksis, et uurida, kuidas naissuguhormoonid võivad seda seisundit mõjutada.
Anafülaktiline reaktsioon kutsuti esile, mõjutades histamiini ning immunoglobuliin E või immunoglobuliin G retseptoreid. Seejärel mõõtsid teadlased katsealuste kehatemperatuuri, nuumrakkude mediaatorite eraldumist ja kopsude kaalu – kõike seda oli vaja, et hinnata anafülaksise raskusastet.
Teadlased leidsid, et emastel hiirtel olid anafülaktilised reaktsioonid raskema kuluga ja kestsid kauem kui isastel hiirtel. Nad avastasid, et naissuguhormoon östradiool mõjutab veresooni ja tõstab anafülaktilist reaktsiooni põhjustava ensüümi taset ja aktiivsust.
Kui teadlased blokeerisid kõnealuse ensüümi aktiivsuse, nullis see ära selle sugudevahelise erinevuse. Kui nad blokeerisid emastel hiirtel ka östrogeeni, alandas see nende allergiliste reaktsioonide raskusastet nii palju, et see jäi isaste hiirtega samale tasemele.
Ent kuigi uuring leidis selge seose östrogeeni ja anafülaktilise reaktsiooni eest vastutava ensüümi vahel, on teadlaste sõnul nüüd vaja kontrollida, kas sama kehtib ka inimeste puhul ning kas uut teadmist on võimalik ära kasutada ennetavas ravis.