Uuring: purjutamine nõrgestab immuunsüsteemi

Foto: SCANPIX

Ehkki noorte inimeste pohmell on tavaliselt vanemate täiskasvanute omast leebem, näitas uus uuring, et see ei ole veel põhjus arvata, et noorena ollakse alkoholi laastava mõju eest kaitstud – tegelikult kahjustab purjutamine märkimisväärselt tervete noorte täiskasvanute immuunsüsteemi. 

Purjutamise all mõeldakse sellise alkoholikoguse tarbimist, mis tõstab alkoholisisalduse veres üle 0,08 promilli. Naiste puhul tähendab see tavaliselt umbes kahe tunni jooksul tarbitud nelja jooki ja meeste puhul kahte jooki, kirjutab Medical News Today. 

Varasemad uuringud on näidanud, et kolmandikul mõne traumaga haiglasse sattunud patsientidest on veres alkoholi ning et purjutamine suurendab kukkumiste, põletuste, kuulihaavade, autoõnnetuste ja teiste traumaatiliste vigastuste riski. 

Kuid lisaks nende vigastuste riski tõstmisele vähendab purjutamine keha võimet traumaatilistest vigastustest taastuda. Uuringud on näidanud, et purjutamine pikendab haavade paranemisaega, suurendades verekadu ja tehes patsiendid nakkustele vastuvõtlikumaks. 

Samuti näitavad uuringud, et purjutajad saavad suurema tõenäosusega traumaatiliste vigastuste tagajärjel surma. 

Uue uuringu kaasautor ja Loyola ülikooli Chicago Stritch meditsiinikooli alkoholi uurimisprogrammi juht Elizabeth Kovacs märksi, et kuigi inimesed teavad, kuidas alkohol mõjutab nende käitumist, siis alkoholi kahjulikule mõjule immuunsüsteemile mõeldakse vähe. 

Loyola ülikooli uuringu tarbeks, mille tulemused avaldati ajakirjas Alcohol, värbasid teadlased kaheksa meest ja kahesa naist keskmise vanusega 27. Iga osaleja jõi neli kuni viis pitsi viina, mis on piisav, et klassifitseeruda purjutamiseks. 

Seejärel, 20 minutit pärast suurima joobe saavutamist võtsid teadlased osalejatelt vereproovid ning täheldasid, et nende immuunsüsteemid olid muutunud aktiivsemaks. 

Katsealuste immuunvastust mõõdeti ka kaks ja viis tundi pärast suurima joobe saavutamist ning nii leiti, et selleks ajaks olid nende immuunsüsteemid muutunud hoopis vähem aktiivseks kui kaines olekus. Sellised ajavahemikud valiti vereproovide võtmiseks seetõttu, et just sel ajal satuvad joobes inimesed kõige sagedamini traumapunktidesse. 

Neis vereproovides oli kolme valgete vereliblede tüübi tase tavalisest kõrgem – need olid leukotsüüdid, monotsüüdid ja nn. naturaalsed tapjarakud, mida peetakse immuunsüsteemi põhikomponentideks. Lisaks oli tavapärasest kõrgem ka tsütokiinide, immuunsüsteemile aktiivsuse vähendamise vajadusest märku andvate valkude tase.