/nginx/o/2015/01/04/3653729t1hdf84.jpg)
Londoni ülikooli kolledži neuroteadlastel õnnestus jälile jõuda saladusele, miks ei eksi mõned inimesed kunagi ära, samas kui teised võivad ka GPSi ja parima kaardiga varustatuna valesse suunda kõndida.
Millest sõltub inimese suunataju?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hugo Spiers ja tema kaastöölised lõid lihtsa arvutimängu moodi keskkonna, kus katsealused pidid liikuma etteantud punktide vahel. Samal ajal jälgiti nende ajus toimuvat ajukuvamise abil. Kõige rohkem mõjutas katsealuste orienteerumisvõimet oimusagaras paikneva entorinaalse ajukoore aktiivsus, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Oimusagaras asuvad erilised rakud, mis aitavad aru saada, kus keha asub ja mis suunas see liigub. Heade orienteerujate sisemine kompass annab pidevalt teada, kuhu nad kulgevad ning mis suuna peaks võtma, et soovitud sihtkohta jõuda. Kergesti eksivate inimeste oimusagara neuronid ei suuda keha liikumist jälgida ega piisavalt ruttu liikumissuunda parandada.